"Puutepunkt" pidas sünnipäeva, mis oli ühtaegu ka telesaate matus (14)

Pühapäeval läheb eetrisse saate juubelinumber – 300. Paraku jääb see aga viimaseks. Rahapuudusel jääb "Puutepunkt" seisma.

"Ma loodan, et see paus on ajutine. Me oleme ju tegelikult olnud kogu aeg saadet tehes tõmbetuultes," ütleb "Puutepunkti" produtsent Tiina Kangro, lisades, et lihtne ei ole saate tegemine olnud ka eelnevatel aastatel ja kuigi praegu ei ole veel teada, kas ja millal saade jätkuda saab, tehakse selle nimel tööd edasi.

Kangro sõnul on tulnud saatemeeskonnale varemgi öelda, et neil tuleb nüüd hakata töötukassa uksi kulutama. Ta muigab, kui kirjeldab, kuidas saate autor-toimetaja Anne Lill töötukassasse astus, siis tegeldi temaga väga agaralt. Soovitati minna näiteks juuksuriks. Anne ütleb jutule jätkuks, et ta on mõelnud, et võib-olla hakkaks nüüd keevitajaks. Või et tore oleks olla ohtlike vedude autojuht. Kolmanda variandina on ta mõelnud spiooni ametit: "Ma usun, et ma saaksin hästi hakkama. Kes see ikka oskab arvata, et kümme aastat niisugust saadet teinud naine võiks spioneerida."

Peale selle on Anne mõelnud, et võib-olla oleks mõistlik hoopiski teha midagi, mis teeks ta enne pensionipõlve kiiresti rikkaks. Ta on avastanud, et kõrgemad palgad on ettevõtetes, mis tegelevad auru jagamisega.

Nalja kõrvale jättes – saade on Anne sõnul tema juba rikkaks teinud: "Vaimult, hingelt, emotsionaalselt."

Saates olnud puudega inimeste murele püüti alati leida lahendusi. Ta meenutab pisarsilmi tänaseks juba üle vikerkaaresilla läinud Lepatriinu-Reelikat ja vähiga võidelnud Tiitu: "Reelika najal saime aru, kui vähe on vaja selleks, et elukvaliteet muutuks. Tiit aga näitas, kui palju jõudu annab inimesele teadmine, et talle antakse veel lootust."

Tänusõnad saatetegijatele

Neid, kes talveaeda saatetegijatele tehtud töö ja nähtud vaeva eest aitäh tulid ütlema, oli omajagu – nii telesaadetes osalenud kui ka sotsiaalministrid, riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajaid, meedikud, sotsiaaltöötajad ja sotsiaaltöö ning sotsiaalpoliitika õppejõud.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna meenutas seda, kuidas ta neli aastat tagasi riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehena esimest korda saate võttegrupiga kohtus. Tal tuli anda kommetaar vaimupuudega inimeste hambaravi kohta. "Aitäh teile ja ärge alluge, vaid ajage oma asja, nagu olete seda seni teinud!" ütles Tsahkna.

Eesti Afaasialiidu juhatuse esimees Külli Roht iseloomustab erivajadustega inimesi ning nende eestkõnelejaid kui küünlaid – mõni on lühike ja paks, aga põleb kaua, teine on pisike, aga ereda leegiga: "Nad on kõik erinevad, aga siiski ühtmoodi. Neid ühendab see, et nad kõik on väljas ja seisavad ühe asja eest!"

Telesarja juurde kuulub alates 2011. aastast ka kord kuus ilmuv ajakiri, mida kirjastatakse põhiliselt annetustest ja mis analüüsib süvitsi telesaadetes tõstatatud probleeme ja pakub neile lahendusi.

Saate režissöör on olnud kõik kümme aastat Olga Käo, operaator Peeter Tungal ja monteerija Marko Piirsoo. "Puutepunkti" saatejuht on alates 36. saatest olnud Kaidor Kahar.