Telesaadet "Puutepunkt" enam ei tule: kes jätkab nende tööd? (48)

"Puutepunkti" vaatajad ei ole nõus ERRi juhatuse liikme Ainar Ruussaarega, kes teatas saate lõpetamisest. Liikumispuudega inimeste liidu president Indrek Tarand ütleb, et ühes "Puutepunkti" kadumisega kaob oluline foorum, kus puutusid kokku nii puudega inimesed omavahel kui ka kõik teised inimesed, kellele ühiskonna areng tervikuna korda läheb.

"Ma nimetaksin ERRi juhtide säärast otsust puuet tekitavaks, mis iseenesest võib ju juhtuda kogemata, aga kui seda on põhjendatud finantsvahendite puudumisega, siis ilmselt võib näha pahatahtlikkust," leiab Indrek Tarand . Tema meelest oleks heatahtlik juhatus osanud küsida saate jätkamiseks raha näiteks Euroopa Liidult – täpsemalt Euroopa Komisjonilt ja vajadusel Euroopa Parlamendilt ning saade saanuks probleemideta jätkata: "Marko Kaljuveer ERRi nõukogu liikmena oleks juba ammu selliseid samme astunud. See, et teistes kanalites on samuti häid saateid, pole minu jaoks üldse mingi argument. ERR võiks ju juhtkonna tasandil olla ambitsiooniga ise kõige parem!"

Saade kõige haavatumatele

Liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke ütleb samuti, et tema jaoks tähendab saate kadumine asendamatu tühimiku tekkimist: "See tundub meie inimestest mittehoolimisena."

Sügavalt enneaegse, vaid 490grammisena erakorralise keisrilõikega ilmale aidatud ­Eliise ema Margit Krjukov ütleb, et on ääretult kurb, et saade ei jätku, sest nemad ainsana tõid välja kitsaskohad ning aitasid lahendusi otsida, pakkudes abi paljudele inimestele: "Ma olen täiesti kindel, et ilma selle saateta ei oleks ka minu ja Eliise elu selline nagu ta on praegu."

Lõoke ütleb, et tema pettumus on seda suurem, et nii tähtsa teema raputab enda õlult maha mitte erakanal, vaid riigitelevisioon, mida temagi maksumaksjana ülal peab. "Isiklikult arvan, et ETV saab hakkama suure rumalusega. See saade kõnetas kõige haavatavamaid gruppe, peresid, kellest muidu ei räägita, kes kuskil ei käi, kel polegi kusagil käia. Kelle probleemid olid nii hullud, et neid ei taha sageli hooldekodudki vastu võtta ja keda meie sotsiaalsüsteem ei suuda abistada. Saates pakuti välja lahendusi, tehti analüüse. Muud saated, mis justkui peaksid "Puutepunkti" asen­dama, on muidugi toredad, aga nad ei ole võrreldavad. Need ­saated on hoopis teises võtmes, kajastades tavalisi puudega inimesi meie ümber, nende probleeme ja edulugusid. Nendes ei räägita kõige raskematest juhtumitest, ei tegelda süsteemselt ega süvitsi lahenduste otsimisega nii, et kõik saaksid abi," hindab ­Lõoke.

Sotsiaalkaitseminister ­Margus Tsahkna lisab, et "Puutepunkti" saade on vajalik mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid laiemale üldsusele, kuna need teemad puudutavad meid kõiki ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine ka erivajadustega inimeste teemade suhtes peaks olema avalik-õigusliku telekanali missiooniks: "Seepärast otsime koos lahendust, et "Puutepunkt" saaks jätkuda juba sügisel ning pikemas perspektiivis oleks põhiprogrammi osaks."

ETV: puudega inimeste teemad jäävad teistesse saadetese

ERRi meediasuhete juht Anneli Tõevere-Kaur teatas Õhtulehele, et kuigi muu programmi arvelt ei ole plaanis saadet jätkata, ei tahaks nad rääkida sarja lõpetamisest, vaid pausist. Toetust loodetakse leida ELi rahast.

Telemaja töötajate teavituskanalites ringlevas 21. mail toimunud juhtide infokoosoleku protokollis on aga ETV peatoimetaja Heidi Pruuli sõnad: "Saatesari on kestnud kümme aastat, mis on ühe saate jaoks väärikas ­vanus. On loomulik protsess, et teatud aja tagant tehakse programmis muudatusi, mis tagab edasimineku ja vahelduse. Teema käsitlemist ­jätkatakse kindlasti, kuid teisel kujul ja teistes saadetes." Ei sõnagi euro­rahast.

Sama kinnitab tegelikult ka Tõevere-Kaur öeldes, et puudega inimeste teemad jäävad ETV-le tähtsaks teistes saadetes. Näitena kõneleb ta ihtüoosihaige Kaido loost, mida kajastati "Ringvaates" sooviga ehitada talle vannituba, kuid lõpuks sai eestlaste abiga ehitatud terve maja. Kuid tegelikult oli Kaido lugu mitte "Ringvaate", vaid Lastefondi algatus.

ETV juhatuse liige Ainar Ruussaar ütleb Õhtulehe ajakirjaniku küsimustele vastates, et tal on kahju, et spetsiaalne telesaade "Puutepunkt" praegusel kujul lõpetab, aga kui vaadata programmi tervikuna, on pahatahtlik väita, et puudega inimeste ja nende hooldamise või toimetuleku teema oleks kadunud. Näiteks räägib Ruussaar ERRi programmis olevast saatest "Meie inimesed", mis räägib palju ja tihti erivajadustega inimesi puudutavatel teemadel. Eesti reaalsus on selline, et aeg-ajalt tõmmatakse midagi kokku või maha ja tehakse midagi uut, ütleb Ruussaar.

"Muutmine on alati valus ja puudutab emotsionaalselt ka neid inimesi, kes teemaga argielus kokku ei puutu. Võtame kas või politsei ja piirivalve ühendamise või rahvusraamatukogu lugemissaalide kokkutõmbamise," arutleb Ruussaar ja lisab: "Reaalsus on tõesti see, et "Puutepunkt" lõpetab, aga see otsus sündis juba mullu novembris, kui hakkasime koos senise saatemeeskonnaga lahendusi otsima."

Tiina Kangro: lühinägelik oleks püss põõsasse visata

"Puutepunkti" produtsent Tiina Kangro ütleb, et see umbsõlm on hea näide Eestis levinud kahepalgelisusest ning praegu viljeleb seda kahjuks tähtsat avalikku ülesannet kandev meediaorganisatsioon.

"Nii mulle kui mitmele saate võimaliku kadumise pärast mures osapoolele on ERRi esindajad väitnud, et probleem on rahapuudus. Mulle on kinnitatud, et kui raha tuleks väljast, oleks saatele koht eetris garanteeritud," teatab Kangro ja lisab: "Nüüd kuulen Õhtulehe vahendusel, et saade on otsustatud eetrist kõrvaldada hoopis kui oma aja ära elanud nähtus. Ja selle teadaande edastab juhatuse liige Ainar Ruussaar, kellega alles kaheksa kuud tagasi olime ühel meelel, et kuna "Puutepunkt" on kujunenud väga tugevaks nähtuseks Eesti meediamaastikul ja ERRi oma võimekus käsitleda sotsiaalpoliitilisi teemasid on pigem nõrk, oleks vaja "Puutepunkti" edasi arendada, leida talle lõpuks korralik eetriaeg ja suurem roll."

Kangro ütleb, et just eile juhtus ta lugema, et ERRis on "Puutepunkt" ühtlasi esitatud aastapreemia kandidaadiks klausliga "pikaaegse eriti pühendunud töö eest, mis on mõjutanud ühiskonda enam kui tavaline telesaade".

"Algamas on väga suured reformid sotsiaalsfääris, mis nõuavad inimeste kursishoidmist, aga ka poliitikutele ja riigistruktuuridele kuklasse hingamist. Puutepunktil on olnud roll nende muutusteni jõudmisel ja äärmiselt lühinägelik oleks püss poole lahingu pealt põõsasse visata," selgitab Kangro, miks ei peaks piirduma kümne eetriaastaga ega leppima, et ERR jätkab põgusate puudega inimeste elu kajastustega meelelahutussaadetes.

Kangrot hämmastab, et ERRi juhid sellest aru ei saa: "See viitab kas äärmisele pealiskaudsusele või siis on asi taas võõravihas: miks tikub meie mängumaale üks erafirma, kes näitab meistriklassi avalik-õigusliku rolli kandmisel! Parem, kui saaks ta jalust ära."