Lavastaja Tiit Palu: Oksanen näeb Eesti asju üldinimlikult (2)

Sarnaselt Oksaneni eelmise romaani põhjal valminud lavastusele võib publikumenu eeldada ka uuele. Inimese ja võimu suhteid käsitleva loo tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul, aastatel 1941–1965.

Tiit Palu, kui olulised on teie jaoks olnud Sofi Oksaneni raamatud?

Olen tema raamatuid lugenud huvist selle vastu, kuidas on välismaa kirjanik kasutanud oma loomingus Eesti ajalugu. Oksanen näeb asju distantsilt, selle tõttu ja tänu sellele asetuvad ta lood suuremasse konteksti. „Puhastuse” ja „Tuvide” lood on rohkem universaalsed Euroopa lood kui Eesti lood. See on mulle lugeja ja lavastajana huvitav. Eesti kirjanik pole veel kirjutanud teost, mis köidaks samal määral ka prantslast, ukrainlast ja mehhiklast.

Kas tükki lavastades olete olnud kontaktis Oksaneni endaga?

Jah, meil on olnud kontakt. Palusin temalt luba teha Vanemuise jaoks uus tekstiversioon. Sain temalt loa ja selle järgi tegutsesimegi. Oleme kasutanud nii näidendit kui ka romaani, mõeldes eeskätt Eesti vaatajale.

Kuigi „Kui tuvid kadusid” on eelkõige ajalooline lugu, siis mil moel võiks see kõnetada praeguseid teatrikülastajaid?

Arvan, et see on eeskätt tänapäeva lugu ja alles seejärel ajalooline lugu. See on lugu reetmisest, armastusest, võimu retoorikast ning võimu ja inimese suhetest. Selles seisnebki meie jaoks Sofi Oksaneni erilisus: kaugelt vaadates näeb ta Eesti ajaloos teemasid, mis puudutavad üldinimlikult ja igavikuliselt, mitte ainult rahvuspõhiselt.

----------------------------

Mängivad

Värskes lavastuses mängivad Sten Karpov, Linda Kolde, Reimo Sagor, Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ja Markus Dvinjaninov.