LAPSEST NOORUKIKS: Kuueaastasest Ellar Coltrane’ist sirgub vaataja silme all vaid kahe tunni jooksul 18aastane nooruk. Foto: Outnow.ch
Inimesed
13. jaanuar 2015, 07:00

Poisist sirgub noormees: Kuldgloobuse võidufilm valmis 12 aastat (2)

Tänavusel Kuldgloobuste jagamisel võidutses Richard Linklateri "Poisipõli", 12 aastal üles võetud liigutav draama, mille vaataja näeb roosapõskse poisipõnni sirgumist vurruudemetega noorukiks. Pealtnäha argise filmi taga on Linklateri filosoofia: "Olen minimalist. Poen elule lähedale ega mäleta kõiki suuri asju."

Hollywoodi välisajakirjanike ühing jagas aasta parimatele filmidele ja telesarjadele auhindu juba 72. korda. 1961. aastast peale on galat peetud Beverly Hillsis Beverly Hiltoni hotellis. Mastaapsus põimituna lihtsa inimlikkusega tagas "Poisipõlvele" nii favoriidiseisuse kui ka parima draama auhinna. Richard Linklater kuulutati aasta parimaks lavastajaks.

Linklater on tuntud filmide poolest, kus pealtnäha midagi ei juhtugi ning näitlejatel on palju improviseerimisvabadust. Kuid umbes kahetunnine "Poisipõli" on maailma kinematograafias ainulaadne – seda on filmitud 12 aastat. Lühikestel ja intensiivsetel võtteperioodidel 2002.–2013. aastani osalesid samad näitlejad: emana Patricia Arquette, isana Ethan Hawke, nende pojana Ellar Coltrane ja tütrena Linklateri tütar Lorelei.

Tulemuseks on film, mis tõepoolest katab tosin tihtipeale tormilist aastat ühe pere elust, märgib BBC News – iseäranis peategelase Masoni (uustulnukas Ellar Coltrane) arenemist, kes filmi algul on kuueaastane põnn ja filmi lõpuks 18aastane täismees. Režissöör tahtis enda sõnul teha lihtsalt filmi lapsepõlvekogemusest, kuid nii suure tüki haukamine tähendas tohutut usaldust näitetrupi ja kogu elu vastu. Mis siis, kui mõne näitlejaga midagi juhtub? "Olen kaalutlev riskija," ütles Linklater BBC-le. "Mu isa tegutses kindlustusalal ning tema töö oli hinnata riski ja vaadata statistikat. Ka mina näen maailma sellest vaatevinklist. Meil on viis inimest – neli pereliiget ja mina. Statistliliselt oleksin võinud kindlustada, et me kõik oleme 12 aastat pärast projekti algust elus." Kuid ta tõdeb, et elus pole kõik riskid rehkendatavad. "Mis siis, kui Ellarist saab kohutavalt halb ja kohmakas näitleja, mis siis, kui... Mis siis, kui..."

Ent lavastajal oli usku oma võimesse kohandada filmi igal aastal natuke, juhindudes neljast vananevast trupiliikmest ning muutustest kultuuris ja ühiskonnas.

Väikesel Masonil tuleb silmitsi seista kõikvõimalike raskustega: vanemate lahkuminek, kolimised, rahapuudus, ema lörriläinud suhted ja võimukas vanem õde. Teismeeas poiss ahastab oma kuvandi ja tüdrukute pärast. Järk-järgult tõuseb ta ise oma elu peategelaseks. Režissöör jälgib aastaid inimelu proosalisi üksikasju, tekitamata suurejoonelisi murdepunkte. Just eluproosa teebki tema sõnul meist need, kes me oleme. "Oleks see Hollywoodi film, oleks siin näidatud esimest suudlust ja kasutatud orkestri-crescendo’t. Kuid mina tahtsin seda kõike vältida ja töötada nii, nagu töötab inimese mälu. Minu silmis on kino elu põhiolemuse destilleerimine. Olen minimalist. Poen elule lähedale ega mäleta kõiki suuri asju, vaid mõnd detaili või hetke."

Ethan Hawke’iga seob Linklaterit aastatepikkune koostöö. "Meediumi" tähte Patricia Arquette’i tunnustab režissöör julguse eest näha end ekraanil vananemas. "Patricia tegi kartmatu etteaste. Seal polnud edevust. Ta ütles: "On laupäeva hommik, ma ei oleks siis meigitud, ma ei taha meiki."

Masoni osatäitjaks valis Linklater poisi, kes torkas toredate paipoiste hulgas silma. "Ellar oli ebatraditsioonilisest kunstnike perest ja oli peamiselt koduõppel. Ta oli oma maailmas, aga mulle meeldis tema mõttekäik. Ta oli samasugune nagu praegu: salapärane, eeterlik ja asju omamoodi nägev."

Mida suuremaks Ellar kasvas, seda rohkem ta Linklateri mõtetele enda omi lisas. Nii muutus stsenaarium. Heliribalgi on paljud laulud peaosatäitja valitud. Kas tulekul on uus täht? Linklateril on andekate noorte peale silma: ka tulevased Oscari võitjad Ben Affleck ja Matthew McConaughey tõusid esile Richardi kunagisest noortefilmist "Dazed and Confused" (1993).

72. Kuldgloobuste gala

Filmiauhinnad

Parim film (draama): "Poisipõli"

Parim film (muusikal/komöödia): "Grand Budapest Hotel"

Parim režissöör: Richard Linklater, "Poisipõli"

Parim meesnäitleja (draama): Eddie Redmayne, "Kõiksuse teooria"

Parim meesnäitleja (muusikal/komöödia): Michael Keaton, "Lindmees"

Parim naisnäitleja (draama): Julianne Moore, "Endiselt Alice"

Parim naisnäitleja (muusikal/komöödia): Amy Adams, "Suured silmad"

Parim meeskõrvalosatäitja: JK Simmons, "Whiplash"

Parim naiskõrvalosatäitja: Patricia Arquette, "Poisipõli"

Parim stsenaarium: "Lindmees"

Parim originaalmuusika: "Imiteerimismäng"

Parim originaallaul: "Glory, Selma" – John Legend, Common

Parim võõrkeelne film: "Leviaatan" (Venemaa)

Parim animafilm: "Kuidas taltsutada lohet 2"

Teleauhinnad

Parim telesari (draama): "Afäär"

Parim telesari (komöödia/muusikal): "Transparent"

Parim minisari/telefilm: "Fargo"

Parim meesnäitleja (draama): Kevin Spacey, "Kaardimaja"

Parim naisnäitleja (draama): Ruth Wilson, "Afäär"

Parim meesnäitleja (komöödia/muusikal): Jeffrey Tambor, "Transparent"

Parim meesnäitleja (komöödia/muusikal): Gina Rodriguez, "Neitsi Jane"

Parim meesnäitleja (minisari või telefilm): Billy Bob Thornton, "Fargo"

Parim naisnäitleja (minisari või telefilm): Maggie Gyllenhaal, "Auväärne naine"

Parim meeskõrvalosatäitja: Matt Bomer, "Terve süda"

Parim naiskõrvalosatäitja: Joanne Froggatt, "Downton Abbey"