Mõned suurepärased sarjad, mida oodata Eesti telekanalitele (14)

Aga see on probleem fanaatiku, mitte keskmise televaataja jaoks, kelle eest teevad vajalikud valikud ära kohalike telekanalite programmijuhid ning kuigi praegusel ajal peab tõdema, et mitmed mujal maailmas laineid löövad sarjad ja seriaalid jõuavad varem või hiljem ka siia, jäävad paljud neist ikkagi teenimatult reservi.

Sellegipoolest, väga eesrindlik on olnud meie oma riigitelevisioon, mis jõudis lõppeval aastal meieni tuua nt "Sünge juhtumi" ("True Detective") ja "Kaardimaja" ("House of Cards"), mis ma oleks pikemalt mõtlemata välja toonud ka siinsamas. Suur üllataja on olnud hiljuti samuti ETV programmi lisandunud "Langus" ("The Fall"), mis järgib kahele eelmainitule analoogset, pahaendelist vibe'i.

Nende kõrval tõid erakanalitest TV6 ja TV3 oma programmi tänavu vastavalt nt "Suure paugu teooria" ("The Big Bang Theory") ja "Ameeriklased" ("The Americans"), mida ma isiklikult poleks ehk siin välja toonud, kuid millele annaks sellegipoolest hindeks tugevad seitse kümnest.

Siia olen praegu välja valinud viis soovitust, mida omavahel ehk võrrelda ja pingeritta seada ei oskaks, kuid mis on igaüks tähelepanuväärne täiesti oma isiklike kriteeriumite alusel.

"Parks and Recreation" (2009- ) – Kui "Parks and Rec" eesti kanalitele jõuaks, oleks ta nimi "Pargid ja puhkealad" ning peaks meeltmööda olema kõigile "The Office'i" USA-versiooni austajatele. Sarnasus nende kahe vahel pole muidugi juhuslik, kuna mõlemad võlgnevad vähemalt osaliselt oma populaarsuse hästi tuntud komöödiakirjanikule Greg Danielsile ("Saturday Night Live", "The Simpsons").

"Parks and Rec'i" tegevus toimub fiktiivses linnas nimega Pawnee ning vaatleb kohalike linnaametnike töisemaid ja igapäevasemaid toiminguid läbi tragikoomilise absurdiprisma.

"Parks and Rec" on eelkõige suurepärane tänu Amy Poehlerile, kes kehastab sarjas üliambitsioonikat keskastme linnaametnikku Leslie Knope'i, kelle elu eesmärgiks on teha oma kodulinnast ilusam ja armastavam paik, kuid see on just linn ise, mis selle ülesande nii keeruliseks teeb.

Muidugi oleks patt jätta mainimata "Parks and Rec'i" ülejäänud plejaad näitlejaid, nagu nt Nick Offerman, Aziz Ansari, Aubrey Plaza jt, kes on sarja senise, kuue hooaja jooksul jõudnud toota palju komöödiasarjade kuldvaramusse minevat kraami.

"Girls" (2012- ) – Olen "Girlsist" mõelnud alati kui "Seksi ja linna" indie-versioonist, olgugi, et probleemid, millega viimases aastatel 1998-2004 tegeldi, on "Girlsis" muidugi veidi muutunud ja tüdrukute huvid on mitmekesisemad ja ambitsioonid suuremad kui olid Carrie'l, Samanthal, Charlotte'il ja Mirandal, kes kas 1) tegelesid seksiga või 2) arutasid selle üle kokteiliklaasi taga.

"Girlsi" peategelasteks on neli 20ndates, eri näo ja teoga tüdrukut, kes üritavad leida oma kohta maailmas ja aru saada, kes nad õieti on, mis kõlab ehk nagu järjekordne klišee, kuid pole seda kindlasti mitte.

Sarja autori ja peaosatäitja Lena Dunhami loodud tegelaskujud on oluliselt inimlähedasemad, nendega on end kergem seostada ning paradoksaalsel kombel on nende komplitseerituses neid hoopis lihtsam mõista. Selles kõiges pole grammigi glamuuri, ainult pidev struggle nagu elu ju ongi.

Kiituse kõrval on sari teeninud ka üksjagu laitust, eelkõige põhjusel, et Lena Dunhamit näeb antud sarjas tihti alasti ja kompromiteerivates olukordades, mille jaoks kõik televaatajad ehk veel lihtsalt valmis pole. Mõnes mõttes revolutsiooniline sari.

"Brooklyn Nine-Nine" (2013- ) – Mina isiklikult väsisin juba aastaid tagasi "C.S.I." tegelaste surmtõsistest ilmetest ja teistest tüüpilistest poseerivatest krimisarjadest ära, mis üksteist aina võikamate kuritegudega ja efektsemate laboratoorsete katsetega üle trumbata üritasid.

"Brooklyn Nine-Nine" on politseisari, kuid mõni seaduserikkumine on harva tegelikult päriselt tegevuse keskmes ning peamiselt tegeleldakse ikkagi inimestevaheliste suhetega, aga seda absurdhuumorikas võtmes ning kunagi kuidagi imalaks muutumata. Sarja peategelaseks on lapsik, kuid andekas Jake Peralta (Andy Samberg), kes leiab Brooklyni 99. jaoskonnas peale kriminaalide püüdmise aega tegeleda ka oluliselt lõbusamate ajaviidetega, laveerides osavalt uue politseülema Ray Holti (Andre Braugher) käskude ja reeglite vahel.

Muidugi pole Peralta siin ainus karismaatiline karakter ning oma isiklike kiiksude ja kõveratega tegelaskujusid leiab 99. jaoskonnast veelgi.

"Banshee" (2013- ) – "Banshee" puhul peitub kunst oskuses pinget kruvida ning ägedamatest stseenidest viimane välja pigistada. Sari keskendub vanglast vabanenud meistervarga Lucas Hoodi (Anthony Starr) uue elu algusele Banshee-nimelises linnas.

Uue elu algust selle kõige otsesemas mõttes, kuna mees satub pealt tunnistama linna tulevase šerifi tapmist ning omandab seejärel viimase identideedi ning hakkab linnas korda looma meetoditega, mis sealses politsepraktikas just kõige traditsioonilisemad alati ei ole.

Banshee juures on kõige köitvamad pikad, intensiivsed ja verised kaklustseenid, mille peale teinekord tahaks silmad kinni pigistada, kuid mille kinematograafilist professionaalsust ei saa kindlasti eitada. Ahjaa, seksi on seal ka palju; niisiis, kellele istub seks ja vägivald, sellele istub ka "Banshee".

"Drunk History" (2013- ) – Meeldib ajalugu? Meeldivad purjus inimesed? Viimane ilmselt mitte nii väga, kuid "Drunk History" annab ajalugu käsitletavatele saadetele küll täiesti uue tähenduse.

Sarja point seisneb selles, et igas episoodis joovad mitu erinevat tüüpi end maani täis ning hakkavad siis mõnda üldtuntud ajaloolist seika ümber jutustama. Iga jutustuse kõrvale mängib konkreetne lavastatud klipp tuntud komöödianäitlejatega, kes saavad sõna ainult nii palju, kui purjus jutustaja neid tsiteerib. Mis on sarja juures mugav, on see, et seda ei pea üldse vaatama rangelt õiges episoodses järjekorras, vaid võib ka täiesti valikuliselt, näiteks eelistatud ajaloosündmuste järgi.

Arusaadavalt ei tasu seal esitatut sajaprotsendilise tõena võtta, kuid värskendava pilgu viskab "Drunk History" ajaloole kindlasti, olgugi, et see teinekord päris hägune on.

Need viis sarja ei moodusta muidugi isegi murdosa sellest, mis kõik äramainimist vääriks ning võib-olla ei leiagi igaüks selle viie seast omale sobilikku, aga võib-olla siiski.