Näitleja Priit Pius: oleme vennaga ka samasse tüdrukusse armunud olnud (3)

Linnateatri üleeilsel näitlejate kohtumisõhtul sai publik tutvust teha ühe vennaga mõlemast Linnateatri vendadepaarist – Priit Piusi ja Karl-Andreas Kalmetiga. Üheks küsitlejaks oli aga viimase vend Henrik Kalmet.

"Ma ei suuda isegi uskuda, et ma saan intervjueerida oma väikest venda ja rahvusringhääling kannab seda üle ja inimesed ostavad pileti, et seda vaatama tulla," sõnab Henrik elevusega, juhatades kolmapäeval Hobuveskis sisse sellekuist Linnateatri vestlusõhtut sarjast "Kontakt", mis jõuab ETV ekraanile täna õhtul.

Head semu Priit Piusigi, kellega teda seovad ühised lavaka-aastad ja sõprus, julgeb Henrik sisuliselt vennaks nimetada. Oktoobris koos kolleegi Veiko Tubinaga Hele Kõrvet ja Evelyn Võigemasti usutlenud Henriku sõnul oli seekord ühtpidi lihtsam ja teistpidi raskem saateks valmistuda.

"Lihtne, sest sa tead inimest nii hästi, et pole vaja erilist taustaanalüüsi. Keeruline, sest sa tead ise juba nii paljusid asju, et sa ei küsiks neid. Peab suutma ennast panna ka tavapubliku olukorda. Mul tuli astuda samm tagasi, sõbra ja venna rollist välja, ja mängida suuremat teadmatust, kui mul tegelikult oli,“ seletab ta.

Kohati ei suuda Henrik kiusatusele vastu panna ja tuleb küsitleja rollist välja, et Karli jutustusi täiendada.

"Henrik räägib alati, et ma käisin küll lasteaias ainult kaks päeva, aga selle ajaga suutsin ma ikkagi kõik paremad mudelautod ära kaotada," mainib Karl küsitluses.

"Sa vahetasid need mingisuguste kräpimate autode vastu," toriseb vanem vend.

Karl seletab, et nende arusaam heast autovahetusdiilist oli lihtsalt erinev. (Tõe huvides avaldab Henrik Õhtulehele, et Karl proovis lasteaiaelu siiski paar kuud, ehkki eelistas jääda vanaemade hoole alla.)

Samuti meenutavad nad üht poisipõlve suurimat koerustükki. "Päris suur pahandus tuli sellest, kui me mängisime kunagi koos korteris jäähokit või palli. Mina olin väravas, aga väravaks oli kapp, millel olid klaasid ees. Libisesin tagumikuga klaasi. Ilmselgelt läks see katki. Kildudeks klaas ei läinud, aga sinna tulid sakid sisse," räägib Karl.

"See oli madalal. Mäletan, et väga kaua vanemad ei märganudki seda, nad ei vaadanud nii alla. Kui nad koju tulid, siis me lõdisesime, aga nemad kõndisid lihtsalt mööda," lisab Henrik.

Näitlejast venna pluss on ausus

Üks publiku küsimus uurib, mis on selle pahupool, kui ka vend on näitleja. Priidu meelest seda polegi: "Kõige parem osa selle juures on, et sa saad temaga asju arutada sellisel aususe tasandil nagu mitte ühegi teise kolleegiga. Teistega tuleb ikkagi inimlik viisakus mängu. Sa ei saa öelda, mis sa päriselt arvasid. Vennale saad.“

Karl nõustub, et aus ja otsekohene tagasiside on suurim pluss. "Võib-olla vahel läheb selle pärast ka mingiks naginaks, aga see on väike asi,“ möönab ta.

Kui Karl ja Henrik pole neidude tähelepanu nimel võistlema pidanud, siis Priit nendib, et nemad on Märdiga korduvalt samasse tüdrukusse armunud. Madinaks pole aga läinud: "See on kuidagi niimoodi lahenenud, et üks haarab esimesena härjal sarvist ja teine taganeb.“

Seda, kuivõrd head sõbrad on omavahel saatekülalised Priit ja Karl, näitab see, kui julgelt noormehed teineteise kallal lõõbivad.

 "Täielik tolgus!“ torkab Priit, kui meenutab Karlist jäänud esmamuljet. "See oli lavaka katsete ajal. Ma mäletan sellist punase näoga jorssi (teisisõnu jobu – K. A.), kes pani endale särki püksi, enne kui ta uksest sisse läks,“ muheleb Priit.

"Kõigepealt ei teinud ma Priidul ja Märdil vahet,“ tunnistab Karl. "Olid sellised sümpaatsed, üsna vaiksed ja tagasihoidlikud maapoisid. Ma mäletan, et neil olid mõlemal päris ägedad valged tossud.“ All Stari ketsid, mis vahepeal väga popid olid, täpsustab Priit.

Karl ja Priit said headeks semudeks teatris

"Mitte et me poleks koolis läbi saanud, aga minu meelest oleme me teatris rohkem sõpradeks saanud,“ arvab Priit ja tõdeb: eks see ole loogiline, et nad ühiste tegemiste käigus kokku on kasvanud.

Karl märgib, et lisaks näitlemisele ühendab neid ju venna või vendadega (Priidul on kolm venda – K. A.) kasvamine. "On mingid asjad, millest me ei pea rääkima. On side, mida ei ole enam vaja luua. Selle peal on hea sõprust kasvatada.“

Kui Priit naerutab publikut vahepalana "Faktuaalsest kaamerast“ tuttava Urmas Paeti, Mihkel Raua, Edgar Savisaare ja Kim Jong-Ili paroodiaga, siis silmnähtavalt närveeriv Karl pühendab Priidule oma elu esimese avaliku muusikaetteaste ja laulab kitarri saatel Erich Kriegeri "Sõbra laulu“.

"Karli esinemine üllatas mind väga oma siiruses ja haavatavuses. Minu meelest jäävad tema viimased muusikalised etteasted mudilaseaega, kui ta käis põgusalt poistekooris,“ räägib Henrik õhtule tagasi vaadates. "Ma võin öelda, et oma vastustes nad tõesti olid nemad ise. Nad olidki mingitel hetkedel kujundlikus mõttes publiku ees alasti,“ kinnitab ta kokkuvõtteks.

Linnateatri poolesajanda juubeli eelsoojendusena saab publik kord kuus kolmapäeviti lähemalt tutvuda kahe näitlejaga, kaks päeva hiljem näeb usutlust televisioonis. 19. detsembril on intervjueerituiks Piret Kalda ja Anne Reemann.