"Rahvasaadik Pius" – Piusile meeldib parodeerida, Piigile meeldib kirjutada (3)

Linnateatri näitlejaid tutvustavas saates "Kontakt" parodeeris Pius hiljuti Eesti poliitikuid nii tõetruult, et klipp hakkas sotsiaalmeedias kulutulena levima. Sealt edasi oligi vaid üks samm naljasaateni.

Pius on tugev parodeerimises, sketšide kirjutamises on sama heal tasemel saate stsenarist Paavo Piik, kes igapäevaselt töötab linnateatris lavastaja ja dramaturgina.  

Paavo, kuidas tekkis mõte teha "Kontakti" sketšile järjena saade? 

Priidu paroodiate klipp "Kontaktis" osutus väga populaarseks ning kuna mulle meeldib kirjutada ja Priidule meeldib parodeerida, siis ei olnud ETV pakkumisele raske "jah" öelda. Meil on Priiduga olnud hea klapp juba lavakooli ja "Faktuaalse kaamera" aegadest peale. Mitu meie kursusekaaslast 25. lennust tegid kooli ajal väga hästi paroodiaid ja mulle meeldis neid kirjutada – lühikesed kontsentreeritud asjad, arendavad kirjutamisoskust ja maailmapilti, kuna peab end inimeste ja teemadega kurssi viima. 

Kas "Rahvasaadik Piusi" võib pidada ka "Tujurikkuja" konkurendiks? 

Eks iga väikse poisi unistus on sketše kirjutada või nendes mängida – oleme selles mõttes "Tujurikkujaga" üles kasvanud, aga samas mida nooremad on inimesed, seda rohkem hoitakse silm peal välismaa sketšidel ja koomikutel. Tean, et Priit jälgib päris tihedalt näiteks USA saadet "Saturday Night Live" ja ma ise püüan end kursis hoida uuema angloameerika stand-up’iga. Samuti olen suur vana kooli sketšisarjade ja absurdikoomika, näiteks "Fry and Laurie", "Airplane'i", Chris Morrise jne fänn ning eks sealt olen samuti palju mõjutusi saanud. 

Milliseid saateid ootate ise aastavahetuse teleprogrammist kõige enam? 

Ma tegelikult ei oota väga Eesti telelt midagi, olen rõõmus, kui midagi sellist avastan, mis on natuke põhjalikumalt tehtud või suudab üllatada. Tavaliselt kopeeritakse väga palju mujalt või minnakse kindla peale välja. "Tujurikkuja" on olnud igal aastal omal kohal, sest on hoidnud oma joont ja pole püüdnud liiga palju n-ö keskmise vaataja soovidele vastu tulla. Teles ongi suur probleem, et orienteerutakse müstilisele "keskmisele vaatajale" või produtsentide keeles "teledebiilile" ning ei julgeta omanäolisemat programmi toota.