Laste leinalaagri korraldaja Maire Riis: "Aeg ei ravi haavu, aeg on neutraalne!" (21)

Enamik ei tea, kuidas leinavat last või noorukit toetada. Me ei tea, mida ja kuidas öelda, seepärast teeme vahel näo, nagu polekski midagi juhtunud. Meil on kombeks öelda, et aeg ravib kõik haavad. Selle väitega pole traumaterapeut ja MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi asutaja Maire Riis sugugi nõus: "Aeg ei ravi! Aeg on neutraalne. See, mida me selles ajas teeme, on oluline."

Maire Riis on üks unikaalse Eesti oludele kohandatud leinatoetuslaagrite mudeli looja. Tema mudelit on rakendatud 51 laagris, kus on abi ja toetust saanud ligi 750 last. Traumaterapeut Maire Riis on leinas lapsega perede heaks töötanud Estonia katastroofi järgsest esimesest päevast. Tänu temale on aastatega oluliselt kasvanud teadlikkus kriisisekkumise, leina- ja traumatöö olulisusest ning abi on saanud paljud leinas traumeeritud lapsed ja pered.

Valusatest asjadest tuleb rääkida

Miks just leinatoetuslaagrid ja mitte toetav grupitöö, mida praktiseeritakse Rootsis või Soomes?

"Kui me kriisiprogrammiga alustasime, polnud Eestis sellelaadset kogemust. Valusatest asjadest on raske rääkida. Seetõttu ühendasime leinagrupitöö ja eesti lastele omaseks saanud laagrikogemuse, see on kõik need aastad väga hästi toiminud," räägib Maire Riis. Pärast hiljutist tsunamiõnnetust, mis puudutas valusalt ka Rootsi peresid, kasutasid rootslased oma töös Eesti leinatoetuslaagri korraldamise kogemust. Euroopa Trauma- ja Dissotsiatsiooni Ühingu liikmena on Maire Riis käinud samal teemal nõustamas ka Soome ja Läti kolleege.

"Leinal on oma kulgemine ja palju tegureid," ütleb traumaterapeut, kes kaotusvaluga iga päev kokku puutub. Tema teab, et leinatoetuslaagris osalenule on kõige helgem see faas, kui tema elul on jälle mõte ja lein on saanud osa tema eluloost.

"Lein ei kao kunagi päriselt ära, vaid muutub vaiksemaks," ütleb üks leinalaagris käinu, kes sai laagris vastused teda painanud küsimustele, uusi sõpru ja tagasi usu sellesse, et elada on ilus.

Paraku tuleb tunnistada, et leinalaagrisse ei pääse kaugeltki iga laps, kes seda vajab. Eesti võimalused leinas laste toetamiseks riigi tasandil on palju kasinamad kui seda üle lahe naabrite juures või mujal Euroopas. Palju tööd tehakse ära leinanõustajate missioonitundest ja heategevuslikest annetustest.

Vanema kaotanud laps on oma kaotusvalus õnnetu ja hirmul. Probleeme on õppimisele keskendumisega, peale kurbuse võib võtta võimust protestivaim, või vastupidi – täielik apaatia.

Kui keegi närviliselt nähvab, et kaks kuud on isa surmast möödas, saa sellest juba üle, võib juhtuda halvim – laps keerab ennast väga pikaks ajaks nii-öelda lukku. Teistest tundlikumad on varateismelised.

Maire Riis ütleb, et sageli on elukaaslase kaotanud emal või isal iseenda leinaga nii palju tegemist, et ta ei pruugi tähelegi panna, kui raske koorem on kanda lapsel. Lihtne on ju mõelda: kui hinded on korras, ju siis on lapsega kõik hästi. Tegelikult võib laps olla tugevas stressis ja vajab hingeabi, kuid vanemale jääb see märkamatuks. Enamasti leinas lapse lähisugulased siiski tajuvad hetke, kui laps vajab tuge.

Kiri uuele laagrilapsele

Hajutamaks laagrissetulekut plaaniva lapse hirme, on leinanõustajad palunud laagris osalenutel kirjutada kiri uuele laagrilapsele. Mida abi saanud lapsed saatusekaaslastele kirjutavad? "Mina kaotasin ema ega julgenud siia laagrisse tulla. Kui mul oli juba piisavalt julgust, tulin. Kohtusin siin enda praeguste parimate sõpradega, siis sain ka suurest leinast üle ja sain meeletult naerda. Laagris on meeletult palju teha, sõbralikud inimesed ja huvitav õppida. Tule ikka! Sa võidad siin väga palju," kirjutab 13aastane tüdruk.

"Ma tunnen ennast kuidagi vabamana ja avatumana. Ma ei oleks iial osanud arvata, et mul nii palju kergem võib olla. Rääkimine teiste noortega, kellel on samasugune raske kaotus läbi elatud, on hea. Hea sellepärast, et sa tunned, et sa ei ole üksi. Tead, et on olemas teisi, kellel on raske. Ja üheskoos rääkimine aitab sellest kiiremini ja valutumalt üle saada. Mul ei ole enam raske ja valus, kui ma oma vennast mõtlen. Olen õppinud mälestustest kinni hoidma ja selle üle rõõmu tundma, et mul oli nii tore suurem vend. Sellest laagrist olen ma saanud ka julgust juurde. Ma ei karda oma mõtteid avada teistele inimestele. Ma ei häbene ka nutta, kui mul on raske, sest nutmine leevendab valu," julgustab 15aastane neiu.

Maire Riis on ühes varasemas usutluses öelnud, et leinaga saab õppida elama: "Inimese südames on küll koht, mis võib haiget teha, kuid leinajal ei saa elu elamata jääda."

Pühapäeval, lastekaitsepäeval, andsid Maire Riisile tunnustusauhinna "Lastega ja lastele" üle sotsiaalminister Helmen Kütt ja lasteombudsman Indrek Teder.

Maarja Talit tunnustati lugemiskoera idee eest

Lugemiskoer Susi koos perenaise Maarja Taliga pakub raamatukogudes lastele võimalust õppida ja harjutada lugemist turvalise ja hinnanguid mitte andva sõbraliku koera seltsis. Eeskätt on koerale ettelugemine mõeldud nendele lastele, kes veel ei oska soravalt lugeda ja vajavad harjutamiseks lisamotivatsiooni; või lastele, kes ei julge kõva häälega ette lugeda, aga peavad seda koolis tegema. Leidub ka lapsi, kes vajavad lugemisteraapiat, sest nad kokutavad või põevad mingil kujul autismi.

Maarja algatatud lugemiskoerte tegevusega on liitunud juba mitu raamatukogu ja vabatahtlikud koerapidajad. Lugemiskoer Susi tõi Maarja Talile auhinna hindamiskomisjoni kaasatud lastelt ja noortelt.

Politseinik Liilia Mänd sai tänusõnu ohutusraamatu eest

Liilia Mänd on Lääne prefektuuri ennetusteenistuse vanem, kelle eestvedamisel valmis 2013. aastal "Ohutusraamat koolilapse vanematele". Tema ametikohal võiks keskenduda süütegude ennetamisele oma piirkonnas, kuid Liilia Mänd mõtles suuremalt ja ulatas abikäe Eesti lapsevanematele ja lastele.

Kolleegid kirjutasid tema kohta nõnda: "Liilia peas oli juba aastaid mõte, et 1. klassi minevate laste vanemad vajavad raamatut, kuhu on koondatud eri valdkondade ohutusteave, mis toetaks vanemat ja last uue eluetapi alguses. Seni sellist kogumikku ei olnud. Tänu Liilia sihikindlusele valmiski ohutusraamat, mille said kõikide Eestis kooliteed alustanud laste vanemad."