Arhitektide perekond Põime napsas aastapreemia (1)

Võidu tõid Põimedele – bürood saab pidada perefirmaks – Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas. Ettevõtte jaoks oli tegu eriliselt hingelähedase tööga: üks Põimede lemmiktöövahendeid on puit. Ja mis muud materjali võiks oma peakorteri kujundamiseks nõuda asutus, mille hallata on Eesti metsad ja laaned?

Põimedele võidu toonud projekt valmis suisa ahvikiirusel. Ligikaudu poole aasta asemel, mis tavaliselt kulub esimestest uitmõtetest ja 3D-joonistest kuni lõppteostuseni, sai perekond hakkama kolme kuuga. "Isegi kahe ja poolega, võiks öelda," täpsustab Andres Põime.

"See on ikka väga lühike aeg!"

Perekondlikus arhitektuuribüroos on kujunenud oma ametid: kaks klassikalist arhitekti, Andres ja noorem tütar Anu, kellele sekundeerivad sisearhitektid, abikaasa Reet ja vanem järeltulija Liisa. Peale pererahva aitasid võidu tuua veel Kristi Prinzmann, Lauri Kalm ja Lauri Vaimel.

Tegelikkuses on töörollid kerged segunema ega ole nii, et tavaline arhitekt hoidku sisekujunduse koha pealt sõna võtmast ja vastupidi.

"See on ju peaaegu sama asi – arhitekt tegeleb suuremas mastaabis sellega, kuidas maja suhtleb linnaruumiga. Sisearhitekt aga, mis moodi inimesega," filosofeerib perepea.

"Me oleme kõik loomingulised inimesed, igaühel on oma ego," kirjeldab Andres töist dünaamikat.

"Aga meil on põhimõte, et vabal ajal tööjutte me ei räägi!"

Vähemalt ei tekitanud kiireloomuline projekt Andrese kinnitusel perekondlikku idülli mingisuguseid pingeid ega tülisid.

"Meil käib ikka meeskonnatöö ja panustame kõik võrdselt; ei ole nii, et keegi oleks kedagi juhtinud."

Tõsi, välkprojekt oli omajagu kurnav. "Päris magamata öid vist ei olnud. Aga väga pikaks venisid tööpäevad küll."

Peale Põimedele pälvis avaliku ruumi aastapreemia ka arhitektuuribüroo Pille Lausmäe SAB Viljandi riigigümnaasiumi eest.