Kirglikud armastuskirjad, mis James Bondi looja Ian Fleming 1930. aastate keskel noore mehena kirjutas, paljastavad nii tema sadistliku kui ka õrna poole.
Inglise kirjaniku Ian Flemingi (1908–1964) kirju oma austerlannast kallimale Edith Morpurgole müüb Daily Telegraphi teatel Londoni raamatuärimees Peter Harrington. Osaliselt saksakeelsetes kirjades vaheldub õrnus julmusega. Pole kahtlust, et Fleming on täisverd heteromees, keda erutab sadomasoseks. "Kui ütleksin "armastus", vaidleksid sa ainult vastu, ja siis peaksin su läbi piitsutama ja sa hakkaksid nutma, ja seda ma ei taha," seisab ühes kirjas.
Edith nagu Flemingi mitmed teised südamedaamid olid juudi soost. Kirjanik ütles kord, et tema ideaalnaine pole mitte kikkis rindadega nümf, vaid kolmekümnendates aastates juuditar – "kaaslane, kes ei vajaks armukunstides harimist. Tema soov on meele järele olla, tal on prink ihu ja heasüdamlik pilk".
Selliste olenditega puutus tulevane bestsellerite autor esimest korda kokku 1929. aastal Austrias, kuhu ema oli saatnud ta õpinguid lõpule viima. Briti kuninglikust sõjaväeakadeemiast oli Ian välja visatud, sest ta sai Londoni ööklubis kohatud prostituudilt tripperi. Ema lootis, et rikaste perede kõurikutest võsudele mõeldud kool paneb pojale mõistuse pähe.
Nüpeldas abikaasat piitsa ja juukseharjaga
Kuid sõdadevahelise Austria seksuaalne vabadus pani noormehe pea pööritama. Ta kogus voodikogemusi ja kurameeris vastutulelike neiukestega. Suhe Edithiga sai alguse aastaid hiljem, kui Fleming juba Londoni väikepangas töötas. Kirg oli tuline ning sadomasomaiguline. "Tahaksin sulle haiget teha ka sellepärast, et oled selle ära teeninud, ja selleks, et sind taltsutada nagu väikest metsikut looma," kirjutas Ian.
Tulevane menuautor oli omandihimuline. "Sa tead, et mulle ei meeldi su sõbrad, sest olen nende peale natuke kade, ja mulle ei meeldi, et sa kibeled nendega kokku saama. Ma tean, et ma ei saa sind hoida puuris nagu lindu, ja sul on täielik õigus ära minna, kuna su siinne elu on tühjaks muutunud ning mina pole selline, nagu sa tahaksid." Sama kirja lõpus teatab Fleming: "Suudlen sind kõikjale, eriti [ristikestega on näidatud, kuhu], ja hoian sind kõvasti kinni, kuni hakkad viiksuma."
Flemingi armueluline karm käsi on Bondi-kirjaniku fännidele tegelikult ammu teada. Ian ja ta hilisem abikaasa Ann nüpeldasid teineteist voodis piitsade, tuhvlite ja juukseharjadega. Tulitavaid vorpe jahutati märgade käterätikutega. "Igatsen, et sa piitsutaksid mind, sest mulle meeldib, kuidas sa teed mulle haiget ja pärast suudled," kirjutas Ann Flemingile, kui ta alles tema armuke oli.
Edithi lõpp oli traagiline
Ka Flemingi vaimusünnitis agent 007 on kõva naistemurdja, kes tihtipeale ilmutab oma armukeste suhtes kalkust, isegi julmust. Mitme Bondi-tüdruku, näiteks Pussy Galore’i ja Honey Ryderi minevikust koorub välja seksuaalne vägivald. Kas naiste nuhtlemine oli Flemingi reaktsioon domineerivale emale, kes poega alailma alandas? Kuid nii kirjanikul kui ka tema raamatukangelasel Bondil on õrnem pool. Nagu Fleming Edithile kirjutas: "Tahaksin sinuga veel üheainsa korra magada ja sinuga mitte midagi teha, lihtsalt käed sinu ümber põimida ja sind kõvasti hoida ja ärgates sind eest leida."
1912. aastal Salzburgi ärimehe peres sündinud Edithi lõpp oli traagiline. Pärast Austria okupeerimist ja Saksamaaga liitmist põgenes ta koos perega Amsterdami. Seal ta abiellus ja sai kaks last. Ent pärast Saksa vägede sissetungi Hollandisse saadeti Edith Auschwitzi koonduslaagrisse, kus ta 1942. aasta augustis mõrvati.
Kommentaarid