Ettekandjad kurjad: eestlastel ei ole jootraha jätmise kommet! (240)

Huvitavad kommentaarid. Kas paljud üldse teavad, mida ettekandjad suureimas osas müüvad? Tundub, et ei teata. Ettekandja ei ole ainult see, kes toob söögi-joogi lauda, vaid ta müüb elamust. Need, kes sellele küll ei mõtle, ei näe seda, aga kes vähimalgi määral on õppinud müümist ja teenindamist, teavad, et klienditeenindaja müüb eelkõige elamust. Elamus on see, mida tullakse otsima (kui just ei ole tõesti vaja lõuna ajal kuskil lõunat süüa, siis käib asi kiirelt ning mingit teenindust väga ei olegi). Muidugi peaks iga töötaja seda teha suutma - olla alati heas tujus ning tekitama kliendis tunde, nagu ta oleks sinna oodatud jne. Selle kõige eest, mida ettekandja teeb, saab ta ka palka. Kes paremini, saab paremat palka (kui ta julgeb suuremat palka küsida). Tipp ei tohiks iial olla selle kõrval asi, millega ettekandja peaks arvestama ega mille peale lootma. See on vabatahtlik ning minu arvates peakski olema. Tipp tähendab just seda, et sulle kõik see, mida teenindaja pakkus, väga meeldis, et ta tekitas sinus positiivse emotsiooni, tegi sinu pilvise päev päikseliseks. Jah, öelda ju võib, et ta saabki selle eest palka, tõsi see ongi. Siiski, kui klient ISE tunneb, et ta võiks teenindajat tunnustada tema suure vaeva eest teha klient õnnelikuks, siis miks ei võiks tippi anda?
Olen ise töötanud ettekandjana ning muudes kohtades teenindajana. Annan alati endast 100% ning minu kliendid ei ole kunagi kurtnud, et ma oleks halb teenindaja (va.purjus kliendid, kes arvavad, et nad võivad kõike öelda ja teha). Ja ma olen tippi saanud. Kohvikus töötades sain piisavalt tippi. Minu jaoks oli see alati boonus, alati positiivne kogemus. See näitab, et ma teen oma tööd tõesti hästi. Ning kui läheb hästi, näeb ka mu ülemus seda. Kui raha ei ole alati pandud, on kasvõi midagi kirjutatud, et väga hea teenindus vms. Mõned kliendid on küsinud just minu järele (püsikliendid), kes teavad, mida nad saavad.
Minu tipi andmise strateegia on täpselt sama, mida ma loodan oma klientidelt (ei oleta, ei ütle, et nii PEAB olema): kui teenindaja tegi tõesti oma tööd hästi, kui toit oli hea, kui kõik toodi võimalikult kiiresti (NB! Need, kes arvavad, et söögi valmistamine võtab 5 mintuti, eksib rängalt. Siis võib toorest sööki ka teile pakkuda), kui üldine miljöö oli väga mõnus, kui teenindaja tekitas minus sellise mõnusa koduse tunde. Siis ma annan tippi, ja just olenevalt teenindusest - kui palju mulle see meeldis. Kui teenindusega rahul ei olnud, siis ma ei andnud. Ja nii ongi. Ma ei pea seda kunagi kohustuseks ning see ei peagi olema. Elame vabas riigis, inimene otsustab ise, mida oma rahaga teeb. Samas, kui kedagi ei tunnustata, ei muutugi siin ilmas midagi paremaks. See, kui sa annad hea teeninduse eest tippi, annab ka hea tagasilöögi sinule - järgmine kord tuleb seesama teenindaja veelgi suurema naeratusega sinu juurde ja teeb veelgi suurepärasema teeninduselamuse kui eelmine kord.
Ise olen andnud inimestele raha või mingi asja kohvikutes, ka poodides (nagu Selver näiteks-teenindaja on alati nii rõõmsameelne ja tore inimene, et kinkisin talle midagi lihstalt, puhtast tahtest) jne. Ma ei ole rikkur, kindlasti mitte, aga raha on kaduv nähtus, ta alati läheb kuskile. Ärgem olgem nii kalgid inimesed, vaid just pigem tunnustagem inimesi. See ei pea tähendama, et peab kõigile raha letti viskama, ei. Tunnustada saab ka hea sõnaga, ning kui on õige teenindaja (kes ongi nö.määratud seda tööd tegema, mitte ei tee lihtsalt raha pärast või sellepärast, et muud võimalust ei ole), siis ta ka hindab seda ja üritab paremini teenindada ka edaspidi.

Olen invaliidsuspensionär, annan ikka tippi, taksojuhile alati ja ka söögikohas,no ega ma oma minirahade eest sellest vaesemaks jää ja ebaviisaka teenindajaga pole veel kohtunud :)

Teenindajad kes jootraha ei teeni , peaksid pöörduma oma tööandja poole ning paluma ennast koolitada . Hea teenindus toitlustus asutuses paneb kliendi lihtsalt sund olukorda , kus tal oleks piinlik dippi mitte jätta . Kindlasti on ka erandeid :)

Ettekandja on palgatööline, mitte nagu Inglismaal hotellitöötaja- pakikandja jne...elab tipist. Miks peaks andma tippi, kas samad töötajad ka õpetajale annavad tippi?? Ei anna, seega maksan arve, kui tõesti kõik ok, jah- lisan tipi, kuid Eestis väga harva seda teinud. Ehk enne kui räägiks asjast, uuriks, mis riikides kehtib tipinõue- asjad on ju teada...kus riikides palka ei maksta, elatakse tipist ;)

Teenindajale, 16:49
Kullake, sa oled peast sassis või?! Miks ma "persetan" lauda ja miks ma ootan, millal mulle midagi tuuakse? Kas ma pean ukse juures valvel seisma, kuni sa märkad mind lauda juhatada? Menüüd pean ka ise mööda maja taga otsima? Pange siis ukse peale silt, et "Siin on iseteeninduslik söökla".
Selline viriseb veel, et tippi ei saa...

Yhes Tartu söögikohas suvel perega einestades andis me laps teenindajale yhe oma pulgakommidest,naeratati. Enne äraminekut sees tualetis käies kuulsin letitagant neid "mõnusaid" kommentaare,et aa ma pean mingi pulgakommiga leppima v... ? ja nii dipist ilma jäigi (mida tegelikult oli kavatsetud jätta). Enamjaolt siiski jätame,aga no mille eest,et pidevalt lugeda igaltpoolt hädaldamist,et kui vastikud on inimesed ja neile raha ei jäta.. ? OTSIGE MUU TÖÖ KUI EI MEELDI. Mulle ei maksa keegi mu töö eest peale ja ka teistele ettekandjatega sarnaselt miinimumi saavatele ei maksa keegi peale. Samahästi võin siia oma kontonumbri lyya ja oodata ylekandeid vastikutelt inimestelt . :D

milline jultumus! Kirjutage oma "tipp" arvele ja makske selle pealt ka riigimakse! Häbi peaks olema kerjata. Ja Eestis söömas käies olen ainult ühes (kordan- ÜHES) asutuses saanud korraliku teenindamise ja see oli 1997.a. Gloria restoranis. Ei varem ega hiljem pole mind ega mu tuttavaid normaalselt teenindatud. Isegi söögiriistu tuuakse lauale äärmisel juhul vaid 2 paari- ometigi kui on tellitud 2 erinevat eelrooga, praad ja erinevad magusroad. Rääkimata eksimisest klassidega, külmadel taldrikutel praadide toomisega ja... oh, seda ei jõua kokku lugeda.