ÕNNEGA KOOS: Ka ettekandjal on teinekord hea päev. Foto: ALDO LUUD
Eesti uudised
22. märts 2014, 12:00

Ettekandjad kurjad: eestlastel ei ole jootraha jätmise kommet! (240)

Ettekandjate loodavad, et suvi tuleb kiiresti ja Tallinna vallutavad taas väikohvikuis istuvad turistid. Talvel on surnud aeg: eestlased jootraha ei jäta. Soomlased enamasti ka mitte. "Kui suvel on sissetulek päris korralik, siis talvel ei ole läbimüügi boonust ega kliente, kellelt tippi saada," kurdab ühe Tallinna esindusrestorani kelner.

Kesklinna söögikohas töötav neiu, kes tööandjaga sekeldustesse sattumise vältimiseks nimetab ennast Liisiks, ütleb Õhtulehele, et töökoha asukohast hoolimata ei saa temagi oma miinimumpalga lisana mõeldud jootraha üle kiita.

"Jootrahaga ei saa kunagi arvestada, sest see on väga varieeruv. Mõnel päeval saab heal juhul viis eurot. Siiski, tavalisem on 20–40 eurot, kui oled 12 tundi tööl."

"Keegi ei taha eestlasi ja soomlasi teenindada."

Liisi sõnul on jootraha just seetõttu väike, et nende söögikoha põhiklientuuriks on soomlased ja eestlased, kes jootraha ei jäta.

"Vahel käib ka venelasi, vahel sakslasi. Kui käib sakslasi, siis nemad jätavad alati tippi ja alla 10 protsendi see tavaliselt ei jää. Eestlased ja eestivenelased ei jäta harilikult üldse ja kui, siis alla selle 10 protsendi," räägib neiu, kelle sõnul on just too kümnendik arvest hea vana tava kohaselt oodatav summa.

"Natuke ebameeldiv on kui inimesed väga hea teeninduse juures oma 200–1000euroste arvetega mitte midagi ei jäta. Seda juhtub kahjuks tihti," sõnab Liis.

"Paljudes riikides oleks selline käitumine väga taunitav, aga tundub, et siin on see iseenesestmõistetav," on ta pettunud.

Tallinna ühe hotelli restoranis töötava Lea sõnul on kõige suuremat jootraha oodata turistidelt, kes tulevad jõulude ajal või suvel. Puhkama tulnud inimene on enamasti rahakam ja seetõttu heldem.

"Neil aegadel on ka kõige rohkem tööd. Siis saab 30 eurot kindlasti ühel päeval, headel päevadel üle 50," ütleb Lea.

"Kui vaadata, mis rahvused kõige rohkem tippi jätavad, siis ütleks, et põhjamaalased, inglased ja ameeriklased. Venelased jätavad head tippi siis, kui sa vene keelt räägid, või vähemalt üritad rääkida," on ta selgeks saanud.

Põhipalk on väike

Lea teab sedagi, et kõige kitsimad raha andma oleme meie ise ja soomlased.

"Alati kui tuleb mõni Eesti või Soome laudkond, siis keegi ei taha seda võtta. Mingit lisasissetulekut sealt ei tule. Isegi kui nad kiidavad teenindajat ja toitu, ei jäta nad enamasti midagi."

Lea arvates teeb teenindajate töö raskeks ülemuste arvamus, et küll nad saavad jootraha, ja suuremat palka polegi vaja.

Nii teenibki ta suvel täiskoorumusega töötades vaid paarkümmend eurot üle miinimumi (miinimum 2014. aasta seisuga 355 eurot).

"Kui suvel on sissetulek tõesti päris korralik, siis talvel on teised lood, ei ole läbimüügi boonust ega kliente, kellelt jootraha saada."

Veelgi raskem on Lea sõnul neil, kes käivad tööl kas poole või kolmveerand koormusega.

"Talvel on nii, et need, kellel ei ole täislepingut, ei saagi mõni kuu tööpäevi. Istuvad kodus."