BUKINIST: Roosikrantsi tänava antikvaar Juhan Hammer, nagu ka mitmed tema kolleegid, kinnitab, et jättes isegi kõrvale haruldused, tuleb huvilisel mõnda ka lähiaastatel trükitud raamatut oodata aasta kui mitte aastaid. Foto: TAIRO LUTTER
Inimesed
2. veebruar 2014, 15:00

Antikvariaatide haruldused: sepa käsiraamat, aabits ja "Totu Kuul" (3)

"Raamat on taara! Ma just likvideerin oma raamatukogu," kõlavad mõnede paberraamatule selja pööranud radikaalide hüüdlaused. Samas pommitavad teised järjepanu antikvariaate oma soovide nimekirjaga.

Need ei pruugi olla (suuremas osas polegi) bibliofiilid, kes otsivad taga haruldusi, vaid täiesti tavalised inimesed, kes on kaotanud lootuse leida teost juhukäigul antikvariaati ning on nõus vajalikku raamatut soovilehel aastaid ootama.

Selliste raamatute hulgas on näiteks – üllatus, üllatus! – "Kolhoosi sepa käsiraamat" ja "Totu Kuul", aga ka eesti keeles 1996. aastal ilmunud romaan "Norra mets". Põhjusi, miks omal ajal tavaline raamat on saanud harulduseks, on mitmeid.

Viimastel kümnenditel ilmunud ilukirjanduse puhul on peamine küsimus, et lisatrükk alla 500 eksemplari poleks rentaabel, ent tegelik nõudlus on vaid 50 eksemplari, ja selle tiraaži juures tõuseks raamatu hind taevasse.

Harulduseks on muutunud nõukaaegsete sarjade esimesed raamatud, näiteks kultussarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" avaraamat "Oikumeeni äärel", mida trükiti järgmistest poole vähem. Kolmandaks olulisemaks takistuseks uustrükkide puhul on autoriõigused, märgib kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter, viidates näiteks Venedikt Jerofejevi raamatule "Moskva-Petuški".

Bukinist Juhan Hammer: Eesti klassika võõrkeeles, näiteks Tammsaare, võib olla haruldus

"Raamatuid, mis on mul nii-öelda ootelehel, on seinast seina," ütleb bukinist Juhan Hammer, kes peab väikest raamatuantiigiäri Eesti Keele Instituudi majas Roosikrantsi tänaval. "Näiteks kui keegi kogub midagi, otsib ta meeleheitlikult taga ühte või kahte raamatut teatud sarjast. Näiteks "Looduse lasteraamatu" sarjast. Või siis "Looduse kuldraamatu" sarjast, kus mul on juba täna pikemalt ootel Karin Michaelisi "Bibi"," selgitab Hammer. "Teine otsib jälle "Karupoeg Puhhi", mis tähendab, et tal pole just seda 1968. aastal Eesti Raamatus ilmunud esimest eestikeelset trükki."

Hammeri sõnul küsitakse aeg-ajalt eesti klassikat võõrkeeles, näiteks Tammsaaret saksa või inglise keeles. "Ega seda väga palju pole välja antud, sellise raamatu tiraažid on väikesed, ja kui nüüd keegi korraga midagi taolist küsima hakkab, jääbki mulje, et eesti klassika võõrkeeltes on suur defitsiit."

Raamat, mis samuti aastaid ootelehel võib seista, on Hammeri sõnul Winston S. Churchilli "Tormihoiatus", mille Varrak üllitas 1995. aastal.

"Vanadest asjadest on ju teada, mida tahetakse," põrutab bukinist. "Jõukamad vennad otsivad Taska köiteid, olenemata sellest, mis kaante vahel on, kollektsionäärid Johannes Vares-Barbaruse, Albert Kivikase ja Richard Rohti teoseid, mis olid tihti kujundatud avangardismi või futurismi võtmes. Eriti otsitud on Kivikase jutukogumik "Lendavad sead"," räägib Juhan Hammer.

Tartu menukiks "Eesti rahvarõivad" ja "Oikumeeni äärel"

"Otsa võiks lahti teha sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" kõige esimese köitega "Oikumeeni äärel" , mis ilmus 1955. aastal ning mille trükiarv oli selle aja tiraaže arvestades suhteliselt väike, vaid 15 000," nimetab Ketlin Sööt Tartu raamatuantikvariaadist Sõna esimesena teost nende ootelehel. "Seetõttu iga selle sarja koguja ei saagi seda raamatut endale lubada," märgib Sööt. (Näiteks oksjonikeskkonnas osta.ee tõusis selle hinnaks eelmise aasta lõpul 118,50 eurot.) "Otsitakse Helmi Kurriku teost "Eesti rahvarõivad", kuna rahvuslik teema on väga minev," jätkab Sööt loetelu. "Samamoodi on defitsiit kolmest raamatust koosnev kogumik "Eesti rahvarõivad", mis ilmus 1981, aga ka 1957. aastal ilmunud "Eesti rahvarõivad XIX sajandist ja XX sajandi algult", mis hetkel on meil küll sees 130 euroga, ent just hind ei võimalda kõikidel soovijatel seda omandada," tõdeb Sööt.

"Lasteraamatutest on ootelehel mitmeid, nagu näiteks Aigi Valliku "Kuidas elad, Ann?" , millel on taga väga pikk ootenimekiri, ning sellega sarnane Helga Nõu "Pea suu! Tõmba uttu!" , aga ka Eno Raua "Karu maja". Samuti on väga nõutud Tove Janssoni "Muumitroll", just 1975. aasta trükk, kui see ilmus – erinevalt järgmistest trükkidest – lühendamata. Ning mõnele meeldivad just nõukaaegsed illustratsioonid," teab Sööt. "Sama lugu on Nikolai Nossovi raamatuga "Totu Kuul". On küll uustrükk, aga ikka tahetakse esimest trükki, mida tikutulega taga aetakse."

Ulmesarjadest võib ta nimetada "F" sarja, milles samuti mõnda raamatut on ilmselt vähem trükitud ning inimesed üritavad endale terviksarja saada. Ulme on üldse teatud ringkondades väga nõutav, märgib Sööt. "Näiteks kui Isaac Asimovi "Asum" (1985) ning "Asum ja impeerium" (1989) ilmusid suuremates tiraažides "Mirabilia" sarjas, siis "Teine Asum" ilmus 1996, jäädes krooni alguseaega, kui rahval oli raha vähe ja tiraažid väiksed. Seetõttu on see väga otsitud teos. Aga väga pika ootejärjekorraga on ka kõikvõimalikud nõukaaegsed ehitusalased raamatud," räägib Ketlin Sööt.

"Mein Kampfi" vastu on endiselt suur huvi

1925. aastal Saksamaal ilmunud Adolf Hitleri "Mein Kampfi" käiakse küsimas vähemalt kord nädalas, ütleb Ketlin Sööt Tartu raamatuantikvariaadist. Kuid seni pole seda Hitleri peateost küsijatele pakutud mitte üheski keeles. "Mein Kampf" nägi eesti keeles trükivalgust 2003. aastal: Kaitseliidu Veteranide Klubi Saaremaa piirkonna väljaandena ilmus Kuressaares "Minu võitluse" kuus esimest peatükki. Raamatu tõlkis venekeelset väljaandest Peeter Kask. Nüüd võib "Mein Kampfi" lugeda eesti keeles ka netiversioonis ning raamat on vene ja saksa keeles kättesaadav raamatukogudes.

Raamatukoi: mõnda raamatut on oodatud juba 7-8 aastat

"Raamatukoi peab soovide nimekirja, kus vanemad aktiivsed sissekanded on 7–8 aastat vanad," märgib Eesti ühe suurema raamatuantikvariaadi juhataja Margo Matsina. Need on tellimused, mida me pole suutnud kogu selle aja jooksul täita. Kui leiame mõne raamatu, millele on juba aastate eest tellimus jäetud, peame soovijale helistades alustama juttu üsna ettevaatlikult. Meenutame, kes me oleme ja et kunagi on meile nii- või naasugune soov jäetud, sest aastatega võib inimese elus, mälus ja soovides paljugi muutunud olla," ütleb Matsina.

"Tellimusi kirja pannes me loomulikult hindame, kui tõenäoline on, et otsitava leiame. Nimekirja ei ole mõtet panna väga haruldasi raamatuid, sest neid me müüme pigem aeg-ajalt korraldatavatel raamatuoksjonitel, kirjandusmuuseumile või rahvusraamatukogule, ega ka raamatuid, mida juba 10 või enam inimest on soovinud saada, sest ooteaeg muutub lootusetult pikaks."

Matsina sõnul on üks enam nõutud lasteraamatuid Leida Alttoa ja Helle Raigna "Aabits" . "Seda aabitsat on 1950. aastate lõpust kuni 1970. aastate alguseni välja antud rohkem kui kümme trükki, aga eriline on ta selle poolest, et lapsed, kes tema abil kunagi lugema õppisid, on praegu vanaisade-vanaemade eas ning soovivad lapsepõlve meenutada või oma kooliaegset aabitsat lastelastele näidata. Müügiks lähevad ka katkised ja lõigutud eksemplarid," räägib Matsina.

Järgmisena toob ta välja Haruki Murakami romaani "Norra mets" . "Hetkel soovib meilt seda raamatut osta 21 inimest," üllatab ta. "See on lihtsalt üks näide paljudest viimastel kümnenditel välja antud populaarsetest ilukirjandusteostest, millele on järelturul suur nõudlus. Paraku ei luba Eesti paljunutetud väiksus kirjastajal minimaalset äriliselt mõttekat kogust (1000 eksemplari) juurde trükkida," toob Matsina välja karmi tõe.

Tõde on ka see, et sama defitsiitne on Helmi Kurriku "Eesti rahvarõivad". "Kurriku 1938. aastal ilmunud raamat on põhjapanev teos ning paljud süvitsi asjast huvitatud inimesed sooviksid seda nii kasutamiseks-uurimiseks kui ka ilu ja uhkuse pärast. Järjekorras on üle 10 inimese, aga küsijaid palju enam, sest ei ole lihtsalt mõtet rohkem tahtjaid kirja panna. Raamatut liigub umbes kord aastas. Sellest on ilmunud 1979. aastal kordustrükk Rootsis, aga see on haruldasemgi kui esmatrükk."

Hans Remmi ja Jaan Viidalepa "Eesti liblikate määraja" on ilmunud küll alles 1996, kuid seda ootab seitse klienti. "Viimati nähti raamatut meie poes möödunud kümnendil. Tegemist on hea näitega kirjastajate halvast praktikast, kus väga asjalik käsiraamat, mille müük on mõnevõrra soiku jäänud, hinnatakse tublisti alla ja müüakse kiiresti maha," viskab Matsina siinkohal kivi kirjastajate kapsaaeda. "Kuniks pole uut väljaannet ilmunud, on see liblikasõpradele pea ainus võimalik abiline. Selliseid käsiraamatuid on teisigi, mille puhul kirjastaja pole mallanud oodata pikema aja jooksul suuremat tulu."

Lõpetuseks lisab Margo Matsina, et üldse on Raamatukois ootelehel üle 6000 raamatu. "Mingi osa muidugi kattub, sest paljudel raamatutel on mitu soovijat."

Viljandlased igatsevad legendaarset ahjuõpikut

"Defitsiidiks on muutunud näiteks kirjastuselt Valgus esimest korda 1973. aastal ilmavalgust näinud Arvo Veski "Ahjud, pliidid, kaminad" ," toob legendaarse Viljandi raamatuantikvariaadi müüja Mai Palo esimesena välja trükise, mis tal sahtlis ootelehel seisab. "Kuigi raamatust on ilmunud mitu kordustrükki, on see jätkuvalt defitsiit. Aastas ehk paar eksemplari antikvariaati tuuakse, aga soovijaid on kaugelt rohkem," ütleb Palo.

"Raamat, mis seisab juba väga kaua ootelehel, mida aga minu silmad pole aastaid näinud, on Juhan Maiste "Eestimaa mõisad". Julgeks öelda, et kuus aastat pole seda teost keegi müüki toonud. Mida taga otsitakse ja mida haruharva liigub – näiteks eelmisel aastal saime ühe kaksikköite – on Fjodor Dostojevski "Vennad Karamazovid", mis esimest korda ilmus aastal 1940 kirjastuselt Loodus, teist korda 2001 Kupralt. Küsitakse mõlemat trükki. Samuti on juba kuus-seitse aastat ootelehel Walt Disney "Piilupart, Miki ja teised", mis ilmus kirjastuselt Kunst 1972. aastal.

Palo sõnul on väga otsitavad omaaegsed muinasjuttude kogumikud, nagu "Kuldvokk", "Tuulesõlmed", "Sõbralikud vennad" ja "Võlupeegel", mis kõik ilmusid 1940. aastate lõpus. "Ja lasteraamat, mida tikutulega taga otsitakse, on Veera Saare "Sõit mustika­metsa" Aleksander Pilari illustratsioonidega aastast 1952 Eesti Riiklikult Kirjastuselt. Eks autori nimi räägib ise enda eest, pluss Pilari illustratsioonid – kokku on see super," ütleb Palo.

Lõpetuseks nimetab ta veel kahte erialateost, mida mõned aastaid ja aastaid ootavad. "Vähemalt meil siin Viljandis on hirmsasti tagaotsitav Franz Reidolfi "Jahinduse käsiraamat" aastast 1938 ning teine on "Kolhoosi sepa käsiraamat". Kümne aasta jooksul pole need meilt kordagi läbi jooksnud," seletab Mai Palo, kes on Viljandi antikvariaadis töötanud üksteist aastat, aga raamatupoes leti taga seisnud 1961. aastast.