«Aastas ilmub umbes 4000 raamatut. Isegi kui väljaandjad jaksaks kõigile toetuseks reklaami­kampaaniaid osta, siis ei mahuks need ju ära. Poeletid ja -riiulid on piiratud mahuga ja vahel pole ruumi ka siis, kui seda osta tahetakse.» Kirjastuse Tänapäev pea­toimetaja Tauno Vahter ­selgitab, miks kirjastused vaid üksikuid raamatuid ­poelettidel esile tõstavad.Foto: Peeter Langovits / Postimees
Tarbija
3. jaanuar 2015, 08:00

Kas poelettidel esiletõstmine tagab raamatule müügiedu? (4)

Raamatupoes võtavad riiulid silme eest kirjuks. Paremini hakkavad silma raamatud, mis on laudadele välja tõstetud. See võib kirjastajale maksma minna kolmekohalise summa. Kuivõrd mõjutab esiletõstmine raamatumüüki ja kas menukite edetabeleisse on tõesti asja vaid teostel, mille väljaandja laseb poes nähtavale kohale paigutada?

"Kui raamatut poes näha ei ole, siis ta üldiselt ei müü ka, aga üksnes poes esiletõstmine ei taga veel müüki. On olulisem, kas raamatust räägitakse ka väljaspool poodi," selgitab kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter.

Raamatu esitlusel ja väljapanekul on müügiedus küll väga oluline osa, kuid tähtsaim on ikkagi see, kas teos kõnetab laia lugejaskonda, arvavad Pilgrimi kirjastuse juhataja Tiina Ristimets ja Koolibri turundusjuht Katrin Kliimask.

Raamatupoed pakuvad kirjandusteoste nähtavaks tegemiseks mitmesuguseid mooduseid. Kui kõik uued raamatud leiavad mõneks ajaks koha sissepääsu lähedal uudiskirjanduse laual või riiulis, siis muu esiletoomine sõltub juba poeketi ja kirjastuse vahelistest kokkulepetest.

"Kauplustes saab teha eriekspositsioone, see tähendab, et raamatud on riiulitelt välja toodud ja torkavad tänu sellele paremini silma. Laudadele valime koostöös kirjastustega välja tooted, mis väärivad rohkem tähelepanu. Oleme koostööaltid ka uute ideede suhtes, näiteks Timo Porvali ja Tarvi Tiitsi raamatu "Just nii, härra seersant!" puhul esitlesime militaaresemeid," ütleb Rahva Raamatu turundusjuht Airi Illison-Cruz.

"Meil saab teha reklaami poodides asuvates telerites, tellida poodidesse erialuseid ja riiulirääkijaid või lisada Apollo kodulehele ribareklaame. Pakume võimalust osaleda Apollo soodus- ja teemakampaaniates ning Apollo klubi eripakkumistes või korraldame väljaandja tarbeks Facebookis mänge," loetleb Apollo turundusjuht Liisi Paas.

Eraldi müügialus maksab paarsada eurot

Kaupluse enda eestvedamisel käivad kampaaniad – näiteks allahindlused, jõulukingi ja koolilõpukingi soovitused – on kirjastajale tasuta. Kui initsiaator on aga väljaandja, on eriväljapanek sissepääsu ligidal eraldi laudadel-postamentidel või kassade juures tasuline. Eksponeerimisaeg on enamasti kaks nädalat, ent võib kliendi soovil olla ka pikem.

Kuigi raamatumüüjad ei soostu hinnakirjast rääkima, reedab üks raamatute väljaandmisega seotud allikas Õhtulehele, et kahenädalase eriväljapaneku tasu algab sajast eurost – niipalju tuleb välja käia teose esiletõstmise eest oma valdkonna raamatute seas. Raamatu eksponeerimine eraldi laual või kassa juures maksab juba umbes 200 eurot. Reklaam kliendilehes võib neelata 200–300 eurot. Vaid üksikute autorite puhul, kelle teostel kaupluseketid suurt müügipotentsiaali näevad, võivat poed uhket väljapanekut pakkuda ka tasuta.

Poodides raamatu esiletõstmisega kaasnevad kulud katab alati kirjastus. Autori panus on raamatut tutvustavatel kohtumistel esinemine ja autogrammide jagamine.

Nii Rahva Raamat kui ka Apollo võimaldavad oma ruumes korraldada tasuta raamatuesitlusi. Apollo pakub kokkuleppelise tasu eest esitlusteks ka Pärnu kino ja Solarise kino omanimelist saali.

"Esitluse ja läbimüügi vahel ühest seost pole. Hästi lähevad need esitlused, kus väljaandja ja autori eeltöö on olnud põhjalik – on teavitatud ka meediat ja kutsutud palju külalisi," märgib Liisi Paas.

Praegu Apollo edetabelit valitseva elulooraamatu "Mart Poom. Minu lugu" müügile on privaatne vipiesitlus Solarise kinosaalis ja seitse avalikku raamatuesitlust Eesti eri linnades tema sõnul kindlasti kaasa aidanud. "Samas on olnud ka esitlusi, mis ei olegi müügile mõju avaldanud."

Edetabelisse pääseb ka esiletõstmata

Kummagi poeketi turundusjuhi väitel ei saa öelda, et raamatumüügi esikümnesse pääseb ainult eriväljapanekute ja esitluste abil. "Kui sageli satuvad turundamata teosed edetabelisse, on pisut keeruline öelda, aga praegugi on edetabelis "Aastaga haigustest priiks. Tervenduskalender 2015" ja "100 autot 2" ning ka ilukirjanduse edetabelis mitu juturaamatut (näiteks "Politsei", "Hamish Macbethi jõulud", "Teineteise kütkeis"), millel pole olnud esitlust ja mida pole poes ka eriliselt esile tõstetud," toob Paas vastupidiseid näiteid.

"Neid on tegelikult päris palju, keda pole ekstra eksponeeritud ja kes on saanud väga populaarseks. Hea näide on Valdur Mikita "Lingvistiline mets", mis oli 2013. aastal enim müüdud raamat ja on eelmise aasta edetabelis teisel kohal. Pikka aega oli enim müüdud raamatute seas ning ületas kirjastaja ja meie endi ootusi Juhan Aru, Kristjan Korjuse ja Elis Saare "Matemaatika õhtuõpik"," mainib Airi Illison-Cruz, kelle sõnul suurendab müügiedetabelite väljapanek omakorda ostuhuvi: "Niikaua, kuni raamat on esikümnes, on huvi selle vastu suurem. Igas Rahva Raamatu kaupluses on vastava poe oma esikümne väljapanek, suuremates poodides on edetabelite raamatud väljas mitmes kohas. Üldine ostetavuse esikümme on väljas kodulehel."

Raamatupoodide esindajad ja kirjastajad on üksmeelel, et väljapanekud ja esitlused on vaid üks ja kaugeltki mitte tõhusaim viis raamatu müügiedu suurendada. Eelkõige rõhutavad nad meediatähelepanu suurt rolli. "Kaugelt kõige olulisem on see, kas raamatut on maininud televisioon – kirjutav press ja raadio mõjutavad selgelt vähem," võrdleb Tänapäeva peatoimetaja Tauno Vahter.

"Eestis ilmub aastas umbes 4000 raamatut, aga lehepinda ja eetrit nendest rääkimiseks on napilt. Tulemus on see, et kõik lehed kirjutavad näiteks Kersna raamatust, aga teistest ei ilmu ridagi. Paar hitti saab kogu tähelepanu ja ülejäänut pole olemas. Seda on näha ka müüginumbrites," seletab Vahter.

"Kui raamatu autoril on oma kindlad fännid, siis müüb see ka peaaegu igasuguse reklaamita, sest info liigub suust suhu," möönab Vahter.

"Raamatud, mis kõnetavad suurt hulka inimesi ja kujunevad menukaks igasuguse turunduseta, on tihti eneseabi- ja esoteerikateosed või juba rahvusvaheliselt suure kõlapinna saanud teosed," ütleb Koolibri turundusjuht Katrin Kliimask.

"See ei tähenda, et hea raamat müüb alati. Näiteks võib kas või kümme arvustajat mingit välismaa tõlkeromaani kiita, aga see ei pruugi midagi tähendada, sest keskmine maitse on midagi muud," nendib Vahter.

Aeg-ajalt juhtubki, et raamatu müük jääb esiletõstmisest ja esitlusest hoolimata kesiseks.

"Et raamatust saaks bestseller, peab klappima mitu olulist asja. Kui üks neist tahkudest logiseb, siis ei pruugi oodatud tulemust tulla," lausub Pilgrimi omanik Tiina Ristimets, kes peab peale laia lugejaskonda köitva teema ja autori isiku müügiedu võtmeteks ka täpset ajastust – kas raamat ilmub siis, kui selles käsitletav sündmus või teema on parajasti inimestele oluliseks ja aktuaalseks saanud – ja õiglast hinda, mis muudab raamatu enamusele kättesaadavaks.