Mees, kes hoidis ära tuumasõja (10)

Saksamaal Dresdeni ooperiteatris austati pühapäeval endist Nõukogude ohvitseri Stanislav Petrovi, kes tänu intuitsioonile hoidis 30 aasta eest ära tuumasõja puhkemise. Ta pälvis Dresdeni rahupreemia – väikese skulptuuri ja 25 000 eurot, vahendab Focus Online.

"Stanislav Petrov hoidis ööl vastu 26. septembrit 1983 ära kolmanda maailmasõja. Ta käitus otsuse tegemisel mitte ohvitserina, vaid inimesena," ütles auhinna üleandmisel Dresdeni ooperiteatris Nobeli meditsiinipreemia laureaat Günter Blobel. Ta hoiatas samas, et 30 aasta eest Moskva lähistel toimunu võib iga hetk uuesti korduda.

USA desarmeerimisekspert Bruce Blair rõhutas, et maailm oli tol ööl väga lähedal tuumahävingule.

Petrov mäletab tuumahäiret hästi

Väikesekasvuline Stanislav Petrov (74) mäletab tänaseni hästi 1983. aasta 26. septembri ööd. Ta oli siis 44aastane Nõukogude armee alampolkovnik ja istus valves Moskvast 90 kilomeetrit lõunas asuvas salajases komandopunktis Serpuhhov-15.

Kell 00.15 hakkas ootamatult valjult huilgama häiresireen. "Heli oli nii tugev, et see oleks ka surnud üles äratanud," meenutas Stanislav Petrov ajalehele Sächsische Zeitung antud intervjuus. Luuresatelliidilt oli tulnud teade, et USAst on tollase Nõukogude Liidu suunas teele saadetud mandritevaheline tuumarakett.

Stanislav Petrovil tuli kiiresti otsustada, kas tegemist on reaalse või siiski valehäirega. Teade baseerus valgussähvatusel, mille oli registreerinud luuresatelliit Kosmos 1382. Olnuks see tõepoolest tuumarakett, jäänuks tuumaplahvatuseni kusagil Venemaal 25 minutit.

Instruktsiooni järgi pidi alampolkovnik Petrov registreeritud tuumarünnakust kohe informeerima armee juhtkonda. Sealt oleks info läinud riigi kõrgemale juhtkonnale, kes suure tõenäosusega oleks andnud käsu vastulöögiks sadade tuumarakettidega. Nn tuumakohvrit kontrollis tol ajal puruhaige Juri Andropov, kes sai võimule pärast Leonid Brežnevi surma.

Olgu lisatud, et sel ajal olid tollase Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted ülimalt pingelised. Külm sõda oli haripunktis. Vastuseks Nõukogude keskmaatuumarakettide SS-20 paigutamisele Ukrainasse ja Valgevenesse valmistus USA Pershing II keskmaarakettide ja tiibrakettide Lääne-Euroopasse viimiseks. Olukord teravnes veelgi, kui Nõukogude Liit tulistas 1. septembril 1983 Kaug-Idas alla Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747. Hukkus 269 inimest.

Nõukogude tuumarünnak oleks hävitanud umbes poole USA elanikkonnast. Vähemalt sama suured oleksid olnud ka Nõukogude Liidu kaotused, sest USAgi oleks jõudnud enne hävingut oma raketid teele saata.

Juurdlus kestis kuus kuud

Kiirelt olukorda analüüsinud, otsustas Stanislav Petrov kaks minutit pärast esimest hoiatussireeni omal vastutusel, tuginedes intuitsioonile, et see on valehäire ja teatas sellest ka otsesele ülemusele kindralpolkovnik Juri Votintsevile.

Nüüd ütleb eruohvitser Petrov tagasihoidlikult, et ta ei soovinud saada kolmanda maailmasõja vallapäästjaks. Mehe sõnul pidid tal sel hetkel olema tõeliselt raudsed närvid, et mitte langeda paanikasse. "Mul oleks lihtsam olnud tegutseda rangelt instruktsiooni järgi: kanda raketirünnakust ette kõrgemale juhtkonnale. Kui minu asemel oleks olnud ilma insenerihariduseta inimene, siis oleks ta nõnda käitunudki," arvab Stanislav Petrov, keda sakslased peavad tuumasõja ärahoidjaks.

Ta on varem selgitanud, et tõelise tuumarünnaku korral oleks Ameerika Ühendriikidest korraga teele saadetud sajad raketid. Tõsi, pärast esimest häiret huilgas hoiatussireen veel kaks korda: Kosmos 1382 registreeris esmalt ühe ja seejärel koguni kolme raketi stardi. Satelliidipilt monitoril siiski rakettide starti ei kinnitanud. Stanislav Petrov nägi ka, et kõik viis tuumaraketti on teate järgi saadetud teele ühest kohast, ja seda pidas ta esimese tuumalöögi andmiseks liiga väheseks.

Veel samal ööl tuli komandopunkti ka kindralpolkovnik Juri Votintsev ja juba hommikul asus juhtunut uurima valitsuskomisjon. Stanislav Petrov sai esmalt noomituse, sest ta oli jätnud tegemata sissekande valvežurnaali.

Kuus kuud kestnud juurdlus selgitas, et luuresatelliit pidas USA tuumarakettide stardiks kõrgetest pilvedest peegeldunud päikesekiirt.

NSV Liit Stanislav Petrovi ei autasustanud, kuid õnneks ka ei karistatud. Ühest küljest päästis ta maailma, ent teisest küljest jättis täitmata range ettekirjutuse. "Mis siis, kui toonane häire oleks ikkagi olnud tõene?" mõtlevad paljud Vene sõjaväelased.

Armee juhtkond jättis valehäire saladuseks ning see avalikustati alles 1990. aastatel, kui Nõukogude Liit oli juba lagunenud.

Kolmas kõrge tunnustus

Pühapäeval Dresdenis saadud rahupreemia on Stanislav Petrovil juba kolmas kõrge tunnustus.

Maailma Kodanike Liit andis talle 2006. aastal New Yorgis ÜRO peakorteris kristallist auhinna, mis kujutab maakera hoidvat kätt. Auhinnale on graveeritud "Inimesele, kes hoidis ära tuumasõja".

Mullu 24. veebruaril sai sõjaväepensionär Stanislav Petrov Baden-Badenis Saksa ekspresidendilt Roman Herzogilt maailma päästmise eest maineka Saksa meediaauhinna. Sellega on varem autasustatud näiteks Nelson Mandelat, Kofi Annani, dalai-laamat, Yasser Arafatti, Boriss Jeltsinit, Helmut Kohli, Angela Merkelit, Rootsi kuningannat Silviat, Hispaania kuningat Juan Carlost ja Hillary Clintonit.