Jala kaotanud kaitseväelane uuest veteranipoliitikast: "Rohkem nõuda oleks ülbus." (17)

Eile kaitseministeeriumis esitletud dokument "Poliitika kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas 2013–2017" näeb ette rea uusi toetusmeetmeid välismissioonidel Eesti eest võidelnud veteranidele ja nende lähedastele. Kaitseministeerium investeerib selle elluviimiseks aastas 2,36 miljonit eurot.

"Seal on midagi sellist, mida võiks veel parandada, aga idee on loomulikult kiita," ütleb Ott Jõesaar, kes osales teiste hulgas kaitseministeeriumis veteranipoliitika projekti arutelul. "Arvestades hetkel Eesti olusid ja majandusseisu, siis ma kardan, et rohkem nõuda oleks juba ülbe."

Uue meetmena saavad välismissioonil käinud veteranid võimaluse omandada riigi kulul hariduse, sest riik maksab kinni veterani täiendus- või ümberõppe. Seejuures on ministeeriumi teatel kaitseväe eesmärk hoida veterane seotud kaitseväega, kuid riik tasub õppekulud ka tsiviilkarjääri alustada soovivatele veteranidele.

"Kui näiteks haavata saanud kaitseväelane soovib praegu riigi osalisel toel ülikooli minna, siis peab ta sellega alustama kahe aasta jooksul alates haavatasaamise hetkest. Kui aeg üle lasta, siis riik enam ei toeta," toob Jõesaar näite praegusest korrast, mis peaks uue veteranipoliitika kehtima hakkamisega muutuma. "Uue korra kohaselt ajaline piirang kaob ja haavata saanu võib riigi kulul õppida talle sobival ajal."

Jõesaare sõnul on ajapiirangu kaotamine ülioluline, sest esimestel aastatel pärast haavatasaamist ei olda üldiselt kooliks valmis. "Esimesed aastad inimene harjub uue eluga, võtab nii-öelda jalad alla. Kahe aasta jooksul ei jõua amputeeritu mõeldagi sellele, et läheks uuesti õppima. Piirangu kaotamine on äärmiselt positiivne," toonitab Jõesaar.

Luuakse riigisoodustused

Teise hea uudisena veteranipoliitikas toob Jõesaar esile plaani luua Magdaleena haigla korpusesse proteesikeskus. "Millisel tasemel see tuleb, kas olemasolevatega samal või kõrgemal tasemel, see on veel vist lahtine. Väidetakse ühte ja teist, ei oska sel teemal rohkem spekuleerida."

Uus veteranipoliitika pöörab ministeeriumi teatel tähelepanu sõdurite missioonijärgsele kohanemisele. Kaitsevägi korraldab kõigile missioonilt naasnud sõduritele lõõgastusaja, kui kaitseväelane saab koos perega tervisekeskuses puhata.

Veteranidele ja nende peredele loob riik soodustused. Näiteks aitab riik veteranidel ja nende peredel soetada kodu, tagades kodulaenu käendamist.

Vigastatud kaitseväelased hakkavad igas kuus saama senisest suuremat hüvitist ja vanaduspensionile minnes nende sissetulek ei vähene.

Veteranide ühiskondlikuks tunnustamiseks hakatakse 23. aprillil tähistama üleriiklikku veteranide päeva. Samuti toetatakse veteranide organisatsioone ja tuuakse Afganistanist Eestisse välismissioonil langenute mälestusmärk.

Praegu on Eestis 2300 välismissioonidel eluga riskinud veterani ja neid tuleb iga missiooniga juurde. Ministeerium esitab veteranipoliitika projekti sel aastal valitsusele kinnitamiseks.