Foto: Erakogu
Raamat
20. november 2021, 11:14

LUGEMISSOOVITUS | Kaasahaarav vampiirijaht 19. sajandi New Yorgis

Tillie õde leitakse surnuna, surma põhjuseks on verest tühjaks jooksmine. Tema kaelal on kaks pisikest torget. Kas tõesti on 1899. aastal New Yorgis hakanud ringi liikuma vampiirid?

Vampiirilood said suurema hoo sisse „Videviku“ tulekuga, kuid õnneks Lydia Kangi „Oopium ja absint“ (Rahva Raamat, 2021) päris samasse kategooriasse ei maandu (või vähemalt ma arvan – ma ei ole lugenud ega näinud ühtegi „Videviku“ osa). Vampiire selles teoses ei romantiseerita, pigem on tegu põneva detektiivilooga, mille põhitegelaseks on Tillie, jõukast perekonnast pärit noor naine, kelle õde leitakse ühel päeval surnuna. Asja muudab kurioosseks fakt, et tema kaelal on kaks pisikest torget. Peagi sureb samal viisil veel mitu inimest. Kuna äsja on ilmavalgust näinud Bram Stokeri romaan „Dracula“, hakkavad ringlema jutud, et vampiirid on päriselt olemas... Või oli tapetutel midagi ühist?

 Hakkaja loomuga Tillie asub asja uurima, aga kuna ta on vahetult enne sattunud õnnetusse, peab ta taastumiseks tarvitama oopiumi. Kuid mida rohkem neiu saladustevõrku lahti harutab, seda rohkem hakkab ta tarvitama ka uinutavaid aineid, mis ei aita tal peagi enam reaalsusel ja väljamõeldisel vahet teha. Õnneks satub tema teele hakkaja lehepoiss Ian, kellega koos hakatakse kahtlustatavate ringi järjest koomale tõmbama – on mõrvariks Tillie arst, kes ei salli absoluutselt päevavalgust; James, kes pidi Tillie õega abielluma, kuid oli teda vahetult enne neiu surma löönud; või hoopis keegi muu?

 Neid, kes armastavad vampiire või 19. sajandil toimuvad lugusid, ootab selles raamatus ees tõeline maiuspala. Neil, kes hindavad lihtsalt müsteeriume, tuleb esimesed kaks kolmandikku raamatust vastu pidada, et jõuda viimastel lehekülgedel avaneva põneva kulminatsioonini.

Loe ka katkendit raamatust SIIT.