GALERII | Tõelise kunstnikumüüdi elav kehastus, Tõnis Laanemaa avas Viinistus suurnäituse „Lõpmatus“

1964. aastal loodud rühmitusse ANK ehk Andekad Noored Kunstnikud kuulusid peale Tõnis Laanemaa veel Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leis, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm, Aili ja Tõnis Vint. Uuendusmeelsete noorte kunstnikena üritati 60.-70. aastate ideaalina muuta maailm kunsti, armastuse, teaduse ja tehnika kaudu paremaks. Eesmärgiks oli anda oma innovaatiline sõnum maali, graafilise lehe, joonistuse, ehte, luuletuse, installatsiooni või performance’i kaudu edasi.

Õpingud Tartu kunstikoolis ja kunstniku esimene kunstiõpetaja Johannes Võerahansu on jätnud Laanemaa loomingusse Pallasliku loodusläheduse, mis eristab tema loomingut ANKi teiste liikmete estetismist.

Näitus „Mõte kui lõpmatus“ annab läbilõike kunstniku loomingust alates 1960ndatest tänapäevani, vaseplaadi söövituste teel inim- ja urban-ühiskonda ja tulevikku kajastavate nägemuste transformatsioon läbi trükipressi ja inimhinge, kõrgustesse pürgivad mäslevad rahvahulgad, loomakarjad, masinad, arhitektuur ja kaunishinged.

Tõnis Laanemaa on graafik, kelle töid iseloomustavad peen joonemäng ja lüürika. Viinistu näituse ühiseks nimetajaks on temaatiline järjepidevus, mida kunstniku looming on 53 aasta jooksul kandnud. Tünnigalerii on jaotatud kaheks, kus ühes on eksponeeritud metafoorsete kujundite kaudu eelkõige inimene ja universum ning teises Eestimaa temaatika - eksponeeritud on ligi 40 teost 1968. aastast kuni tänapäevani. 1970. aastast on Laanemaa osalenud mitmetel näitustel Baltikumis, Poolas, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal, Venemaal, Hollandis, Hiinas, Lõuna-Koreas ning USAs New Yorgis, Chicagos, Los Angeleses, Oklahomas ja Miamis.

„Tõnise looming haarab ka esmapilgul, kuid tasub võtta aega, et märgata pisemaid detaile, mis on kodeeritud teoste sisse. Näiteks teoses „Tamm“ on puu tüves peidus terve perekond ja kunstniku muusad pealekauba, lisaks võib vaatleja lehtedes näha laulupeolisi. Selline salakeel saadab kunstniku loomingut ning pakub tähelepanelikule vaatlejale hoopis suuremat naudingut, mida aitab lahti kodeerida teoste pealkirjad ning aastaarvud,“ kommenteerib näituse kuraator Andra Orn.

Näituse pealkiri on inspireeritud Tõnis Laanemaa teosest „Lõpmatus“. Kunstiteosel on lõpmatus juba haaratav kunstniku vaatepunktist, näituse pealkirjale on lisatud mõte, et tuua vaatajani inimese ühisosa kõiksusega, et abstraktne ja haaramatu lõpmatus muutuks inimese jaoks konkreetsemaks.

Kindlasti on paljudele teadmata fakt, et Tõnis Laanemaa on teinud suurema osa meile teada olevaid nõukogudeaegseid plakateid. Paljud praegused graafilised disainerid jäljendavad tema kujundi- ja värvi-rütmi, teadmata, kes on nende algne autor, sest tollal sündisid need laiatarbekaubana, tootmiskoondise anonüümse plakatikunstnikuna. Tema sümbolikeel on tugev, omanäoline ja ajatu.

Laanemaa graafikaski on tunda plakatikunstniku oskust jagada pilt suurteks kujunditeks, ühendades geomeetrilise struktuuri ja ornamentaalse fooni, kus ühest kujundist kasvab välja teine.  Sel aastal väärikat 84 eluaastat tähistanud vanameister oli Viinistu Kunstimuuseumi avatseremoonial isiklikult kohal avamas oma loomingu tagamaid ja esitlemas eksklussiivseid tõmmiseid, millest suuremas osas on alles vaid üksikud tõmmised.

Kunstnikku on inspireerinud teadus, eelkõige relatiivsusteooria ning loomulikult muusika. Näitust saadab heliteos, mille autoriks on tunnustatud muusik Taavi Laatsit alias Galaktlan, kes on Tõnis Laanemaaga teinud koostööd üle 15 aasta. Heliteose loomisel on arvesse võetud koha spetsiifikat jättes helide vahele piisavalt õhku ning Laanemaa soovil lisatud orelihelide elemente, mis rõhutab ruumi akustilist eripära.

Tõnis Laanemaa näitus Viinistu Kunstimuuseumis jääb avatuks 22. augustini.