Inimesed

TÕNIS ERILAIU AUTORIKÜLG

INIMESED VAATASID MERELE: Maarjamäel sündis eestlaste igavene unistus vabaduse valgest laevast 

Tõnis Erilaid, 1. mai 2020, 19:41
SUHKRUVABRIK KUNSTNIKU PILGU LÄBI: Hiljem ehitas Rotermann sellest auruveskiga tärklise- ja piiritusevabriku ning kui hooned maha põlesid, siis kerkis krundile Maarjamäe loss.Foto: Edouard Hostein. Suhkruvabrik Tallinna lähedal. 1833. Eesti Kunstimuuseum

„Ja laev tuli. Tuli südaöösel. Teda nägi esimesena üks naine. See seisis oma noore saleda kehaga keset leeri ja kõik temas ja tema küljes osutas kirglikult mere poole... Ning ärganud, kes seda noort saledat naist ihu ja hingega mere poole osutavat nägid... nad kõik nägid ühtaegu valget laeva. See lähenes, hiiglasuur ja hunnitu, hõbedase öö rüpest... lõhestades laineid vägeval rinnal. Aga seal seisis nende hulgas pikk kõhetu vanamees ja hüüdis korraga: Ma ei näe laeva!“ Ja tema järel ei näinud enam ka teised. 

Nii kirjeldab Eduard Vilde toda ööd, kui Maarjamäe, rahvasuus tol ajal Suhkrumäe, loopealsele kogunenud sajad inimesed kaotasid tol juunikuul 1861. aastal lõplikult usu valgesse laeva. 27. juunil polnud leeriplatsil enam kedagi. Laevaootajate hurtsikud lõhuti maha. Inimesed olid valgunud pilgetest saadetuna küladesse laiali.

Mida teadis sest kõigest nende prohvet Maltsvet? Ta oli Krimmis. Post käis aeglaselt. Maltsvet, kes maadles parajasti murega, et ta kaotab jõu ja usu ning keegi teda ei mõista, ei teadnud tol hetkel midagi edaspidi suureks sümboliks saanud valgest laevast.  

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

19. juuni 2020, 18:48
Johannes Üksi: ühe unustatud eestlase lugu
6. juuni 2020, 00:22
PATUNE LINN: politsei lakkamatu kemplemine kodutute hulguste ja pordunaistega
29. mai 2020, 22:35
OLI SIIS VAJA SEDA RÄMPSU TRÜKKIDA? Romaanivõistlus viis kirjastuse juhi nilbuste eest süüpinki
23. mai 2020, 16:09
GÖRLIDE UDUNE JA TUME ARGIPÄEV: härrad eelistavad blondiine

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee