Tele

ERRi oma Netflixi välja arendanud Toomas Luhats: eestlane tunneb vajadust oma kultuuri ning eestikeelse ja -meelse sisu järele 

Keit Paju, 22. aprill 2020 15:30
Toomas Luhats Foto: Erki Pärnaku
Läinud kolmapäeval jõudis avalikkuse ette ERRi uus veebikanal Jupiter, mis oma vormilt Netflixi meenutab, kuid sealt saab lisaks välismaistele sarjadele vaadata ja kuulata ka parimat eestikeelset meelelahutust. Juba mullu septembris veebikanali peatoimetajaks asunud Toomas Luhats paljastab, et sarnaselt Netflixile on ka Jupiteril plaan lõpuks ise seriaale toota ning ka televiisoris nähtav olla.

Millest tuli idee selline veebikanal luua?

Milleks see loodi? Kas ERR-il on mõte välja arendada oma Netflix?

Ma tänan teid selle võrdluse eest, see teeb au. Aga ma ei julge seda ise välja öelda. Kui võrrelda kasvõi tiime, siis meil töötab 2,6 inimest ja Netflixis kindlasti kordades rohkem. Me ei ole kindlasti võrreldavad, nad on maailma parima voodgestuskeskkonna teinud ja selle eest neile suur kiitus ja kummardus. Me kindlasti oleme teinud tubli avalik-õigusliku programmi, praegu oleme muidugi väike veel võrreldes ETV või Vikerraadioga, aga me katsume olla tublid ja kokku koguda kõige parema sisu, mida ERRis toodetakse, näpuotsaga panna juurde uut sisu, aga muidugi läbi kaevata ka arhiiivid korralikult. Me paneme kogu hinge sellesse, mida teeme!

Netflix alustas kunagi vaid platvormina, kus sai sarju ja filme vaadata, aga hakkas lõpuks ka ise neid tootma. Kas teil on ka selline plaan?

On selline plaan, tulevikus tahame hakata ise koostöös ETV ja ETV2ga rohkem draamasarju, ma arvan, et ERR-il on kohustus tegelikult rohkem draamasarjadesse panustada. Aga ka täna, kui me võtame hangitud programmi, siis Jupiteris on üleval “Äraostmatud” ja “Zombie Lars”, mis on sarjad, mis ei ole käinud eetris ETVs või ETV2s. Jupiteri näol ei ole tegemist ainult arhiiviga, seal on uut ja head sisu ka. 

Mille alusel teie toimetus valis sisu, mis Jupiteris on? Näiteks üks mu kolleeg on jube kurb, et “Sopranosid” seal ei ole.

Eks me valime erinevate printsiipide alusel. Eesti sisu selle põhjal, mis on ERRis parim, me näeme, mida kuulatakse palju raadiotes, mida vaadatakse telekas. Siis on kriteerium see, mida soovitavad hanketoimetuse inimesed, kes käivad turgudel ja läbirääkimistel erinevate levitajate stuudiotes. Siis on meil regulaarsed kohtumised, kus me arutame, mis meile võiks sobida. Selle tulemusel arutame oma tiimiga asjad läbi ja paneme need käiku.

Kas te ei karda, et ajal, mil inimestel on võimalus vaadata YouTube’i ja Netflixi ning Kanal 2 läks vabalevisse tagasi, on seda sisu on nii palju, mida tarbida, ja kuna Jupiteris on juba sisu, mida enamasti inimesed on kunagi näinud, siis pigem eelistatakse uute filmide ja sarjade vaatamist Jupiterile?

Eestikeelset sisu on, ma julgen öelda, väga vähe. Seal saab eesti keeles vaadata ka Lääne sarju. Usun, et inimestel tekib ikka soov kodumaist sisu vaadata, näiteks “Panka”, “Kreisiraadiot”, “Riigimehi”, “Tujurikkujat”, vahel “Hommik Anuga” või “Esimest stuudiot”, valik on suur. Või raadiosaadetest näiteks “Müstilist Venemaad”, “Mnemoturniir” või “Ööülikooli” – need on sellised asjad, mida paraku teistel pole pakkuda. Mingil hetkel on ikka see, et kui oled eestlane, tunned vajadust eesti kultuuri järele, eestikeelse ja -meelse sisu järele. Ma julgen öelda, et see on Jupiteri suur tugevus.

Kelle te Jupiteri sihtrühmana paika panite ja kelle puhul te eeldate, et nad Jupiteri kasutama hakkavad?

Tegelikult on meil erinevad sihtrühmad. Kui meil on Klassikaraadio sisu üleval, siis muidugi seda kuulavad inimesed, samas on meil praegu üleval mõnus sari “Zombie Lars”, mida pole üheski telekanalis olnud ja see on spetsiaalselt mõeldud koolivaheajaks, mis praegu käib, ja mõeldud teismelistele. Jupiteri näol on tegu väga hea mitmeid sihtgruppe kõnetava keskkonnaga. Täpselt samamoodi võib öelda Netflixi kohta: kui küsida, kes on selle sihtgrupp, siis ma ei tea. Mul on Netflixis neli kasutajat, noorim on kaheaastane. Seal on kõigile olemas erinev suund.

Kuuldavasti olid pensionärid jube elevil olnud, aga pettusid siis, kui kuulsid, et Jupiter on ainult internetis. Kas te olete mõelnud Jupiteri ka kuidagi telerisse tuua?

Jaa, ikka oleme. Meil on töid ees kahe aasta jagu, mida me tahame paremaks muuta ja kuhu jõuda. Kõike ei saa ühekorraga teha ja kuskilt tuleb alustada. Arendusosakond on ikkagi näinud väga palju vaeva, me oleme siin ikkagi kõvasti tööd teinud. Kõike korraga ei ole lihtsalt võimalik. Kui näiteks tuua võrdlus YLE Areenaga, siis seal töötab 57 inimest, kes on pühendunud vaid sellele, et seda asja töös hoida, sisuga varustada. See mastaap ongi natukene erinev, sellepärast jõuame meie teha seda tükkidena.

Kuidas teil avapäev möödus? Kuulsin, et osadel on Jupiteri leht maas, üks kolleeg ütles, et Chrome’i veebilehitsejaga tal see ei töötanud.

Sellisel juhul tuleks teha vahemälu puhtaks veebilehitsejas, siis saab kohe ligi. Aga see on täiesti okei küsimus ja neid peabki küsima. Ma olen üritanud kogu aeg kõigile inimestele ka vastata ja aidata. Mõnel inimesel ei hakka subtiitrid tööle näiteks, need tuleb pleierist sisse lülitada. Need kõik küsimused on head ja me oleme rõõmsad, et inimesed neid küsivad. Esimene hommik on olnud väga rõõmus, me näeme, et inimesed tulevad meie lehele. Ma nüüd varsti hakkan juba muretsema, kas peab vastu kõik, aga ma arvan, et peab. Selles mõttes on olnud tore ja rõõmus hommik, Riina Rõõmus ja Urmas Oru juhatusest tõid meile kringli. Kõik on muidugi ropult väsinud ja ma pole kindel, kas kõik meie toimetuse liikmed magasid üldse öösel. Igal juhul valitseb meie toimetuses mõõdukas optimism!

Te alustasite ERRis järelvaatamisosakonna arendust juba mullu septembris – kuidas see kogemus teie jaoks oli, mis olid raskused selle juures, mis sujus hästi, mis halvasti?

Samal teemal

09.09.2019
Rahvusringhääling avas uhiuue veebiportaali Lasteekraan