Siim KallasFoto: Tiina Kõrtsini
Tele
15. aprill 2020, 20:39

Ekspeaministrid Tiit Vähi, Andrus Ansip ja Siim Kallas hindasid valitsuse tööd: mõni minister kasutab koroonakriisi ära isiklikes huvides

Hiljuti möödus kuu eriolukorra välja kuulutamisest ja juba räägitakse plaanidest ja sellest, mis saab pärast selle lõppu. “Pealtnägija” palus kolmel ekspeaministril: Andrus Ansipil, Siim Kallasel ja Tiit Vähil analüüsida, kuidas on kriisiga hakkama saanud valitsus ja peaminister Jüri Ratas.

Neil härrastel on riigijuhtumiskogemust riigis kõige rohkem, lisaks ministriportfellide hoidmisele, on kõik kolm olnud valitsusjuhid murrangulistel aegadel, Vähi perioodi jäid näiteks kütuse- ja toidukriis enne 1992. aasta rahareformi ning majanduslik šokk pärast seda. Kallase ajal käisid Euroopa Liidu ning NATO läbirääkimised, aga kõige enam kahetseb ta kaitseväelaste saatmist Iraaki, kus mitu meest hukkus. Ansipi rekordilisi üheksa aastat kestnud valitsemisperioodi jäid Pronksiöö mäss 2007. aastal ja üleilmne finantskriis 2008. aastal. 

Ehk, kui keegi, siis nemad saavad aru, mida tähendab rahva ja riigi juhtimine ülisuure pinge all. 

Tiit Vähi annab valitsuse senisele tööle hindeks 4+. “Ma arvan, et valitsus on selle koroonakriisiga üsna hästi hakkama saanud,” sõnab ta.

Ansipi sõnul saab hinde panna siis, kui kõik ülesanded on lahendatud. “Kõigepealt pidas peaminister riigikogus kõne, kus ta ei öelnud muidugi mitte midagi, siis kuulutati välja eriolukord, läks nädal mööda, kuni otsustati Jaak Aab panna isikukaitsevahendite hankimise peale ja läks teinegi nädal mööda, kui hakati lõpuks testimisele mõtlema. Ehk siis testimise tähtsust täiesti alahinnati, aga valituse kiituseks peab ütlema, et nad olid valmis oma eksimusi tunnistama, aga kindlast ka parandama,” nentis ta.

Kallas annab valitsusele hindeks 4-. “See on küll tõsine märkus, et Eesti juhtkonnal ei olnud kriisi alguses kuigi häid suhteid naabritega, isiklikud telefonikõned ja otse rääkimine oli vanasti võib-olla rohkem tähtis, aga ka täna on see väga tähtis,” arvab Kallas.

Valitsuse suhtes kõige kiitvam on ekspeaministritest Tiit Vähi, Siim Kallas teatud mööndustega positiivne ja Andrus Ansip selgelt kritiline. Tuleb meeles pidada, et kuna kaks viimast on Reformierakonnas ning erakond on opositsioonis, ongi nad kriitilisemad. 

Küsimusele, kes kriisis ministritest nii hästi hakkama ei ole saanud, Vähi vastata ei soovi. Ta kiidab vaid peaministrit ning “noort ministrit” Tanel Kiike. 

Kallase hinnangul on kriisi ajal täiesti varjus olnud Isamaa ministrid. “Nad on kogu kriisitegevuses tagasihoidlikult esinenud, ka välisminister,” ütles ta. Helmed see-eest on tema arvates võtnud palju eetriruumi. “Aga kuidas hinnata kõike seda, et nad vaatavad oma huvide vaatepunktist seda asja, mis on kindlasti häiriv?”

Ansipi arvates antakse sisutühjasid pressikonverentse, kus mõni minister kõmiseva häälega räägib, aga iva asjas tegelikult ei ole. "Kui üks minister ütleb, et võõrtööjõud põllumajanduses on midagi niisugust, mida olema ei peaks ja tema pisaraid valama ei hakkaks, kui need inimesed riigist välja saadetakse, siis põllumajandusminister peaks mõistma ka põllumehi ja et nad on väga kehvas olukorras. Eks see iseloomustab ka valitsust tervikuna, et ega seda sõnumi selgust ei ole. Puudub ju tegelikult kapten laevas, kes otsustaks," rääkis  Ansip.

Reformierakonna politikute arvates püüavad osad ministrid kriisi isiklikes poliitilistes huvides ära kasutada. "Tundub, et mõne ministri jaoks on oluline see, kuidas ise pildil olla ja kuidas oma poliitilisi plusspunkte saada, ja see, mis saab riigist ja rahvast, pole nii oluline," ütles Ansip.

Maailm saab pärast kriisi olema täiesti teine

Kõik kolm ekspeaministrit on ühel meelel majanduse turgutamise tähtsaks pidamises ning nende hinnangul peaks valitsus väga täpselt mõtlema, kuhu raha suunata. 

Vähi arvates võiks Eesti järgida Saksamaa eeskuju ning toetada väikettevõtted. “Kvalifitseeruvad need, kes on kas viimasel aastal tootnud kasumit või kolme viimase aasta summaarselt tootnud kasumit. See tähendab teisi, kes on olnud kahjumis, kaasa ei veeta. Need, kes on töötanud kasumis, nendele antakse krediite,” ütles ta.

Ansipi arvates tuleks raha suunatada valdkondadesse, kus häda suurim, ehk aidata inimesi ja töötajaid. Ansip arvab, et aidata tuleks neid ettevõtteid, kel pärast kriisi ees helge tulevik. “Raha pole mõtet investeerida nendesse sektoritesse, mis paratamatult taandarenevad pärast kriisi. Ka täna on maailma ajakirjanduses olnud mitmeid artikleid, mis räägivad sellest, et Euroopa valitsused peaksid toetama iduettevõtteid, paljulubavaid start-up'e, sest oht, et tulevad hiinlased ja ostavad odavalt need ettevõtted üles, on väga suur," selgitas ta.

Kõik ekspeaministrid peavad pikaaegseid ja suuri abipakette möödapääsmatuks nagu juhitavat hingamist, mis toob patsiendi kriitilisest seisust välja. Samas hoiatatakse samas ka teise äärmuse eest, kus raha saamine võib sõltuda ametnike suvast või selle taga on kitsas poliitiline agenda.

"Minu arvates see on halb. Ma ütlen kohe ära, et see tähendab seda, et sinu edu sõltub sellest, kui hästi sa saad riigiga läbi, kui hästi sa saad ülemustega läbi. Sa vaatad kogu aeg riigi poole, sa vaatad valitsuse poole, sa vaatad nende igasuguste dotatsioonide poole, mitte et sa istud ja arendad mingit produkti, mis ootamatult osutub turul väga edukaks," rääkis Kallas.

Ansipi sõnul saab maailm pärast kriisi olema täiesti teine, kui enne seda. Vähi hinnangul taastub Eesti sellest paar aastat. 

Ansipi hinnangul peaks Eesti praegu tegelema ka oma mainega ning panustama teadus- ja arendustegevusse. "Kui Eesti väljub sellest kriisist ka sellise imagoga, et üldiselt arvatakse, et Eesti on saanud hästi hakkama ja on suutnud ka maailma teadusele midagi pakkuda, siis ilmselt tahetakse ka Eestisse tulla. Me peame selle kõigega juba praegusel ajal tegelema," usub ta.