Helen Randmets kodukontoris: kirjutasin uue laulu, meeleolu tõstmiseks panen selga mõne kleidi, mida muidu kodus ei kanna (1)

„Üldiselt püüan teha vähemalt ühe eelpool nimetatud tegevustest päevas. See on hetk, mis ma siis pühendan iseendale, muidu läheb elu suhteliselt laste rütmis ja nende vajadusi täites,“ räägib Helen. Praegune kodus olemise aeg on Helenile mõjunud ka inspireerivalt – ta on välja tulnud soolopalaga „Imeline“. „Üldiselt olen hoidnud oma publikut defitsiidis, siis on ka nõudlus suurem ja kui esinemine tuleb, on publik kohusetundest kohal – mine tea, millal mind järgmine kord laulmas saab kuulda,“ räägib Helen, kes eriti tihti just soolomuusikuna lavale ei lähe. „Üksi olen üles astunud väga vähe, aga need vähesed korrad on viinud mind tõdemuseni, et mulle väga-väga meeldib seda teha ja süda kutsub muusikat tegema.“

Inimesed tunnevad Helenit rohkem tüdrukuteansamblist Nexus, mis tegutses 15 aastat tagasi. Helen ütleb, et igatseb bändiaegu küll, kuid täpselt samasugust aega ta tagasi ei tahaks. „Siis oli tohutult palju virvarri. Mulle sobiks ideaalselt näiteks korra või kaks kuus bändiga esineda – hoiaks paraja energiadoosi üleval ja samas saaks ka iseendale keskenduda,“ ütleb Helen. „Igatsen neid inimesi ja sünergiat, mis me laval tekitasime.“

Mullu tegi Nexus 15. sünnipäeva puhul mõned eksklusiivsed taasühinemiskontserdid ning Merlyn Uusküla rääkis siis, et pakkumisi veel esineda tuli iga päev ustest ja akendest. „Esinemispakkumisi tuleb konstantselt, vahel rohkem, vahel vähem,“ ütleb Helen, et tegelikult pole nõudlus nende järele vaibunud. „Üldiselt pöördutakse Merlyni poole, sest tema on esinemistega väga aktiivne olnud. Kui sellest kunagi rääkisime, jäi mulle meelde, et kaks-kolm korda kuus ikka küsitakse.

Ise end väga heaks muusikakirjutajaks ei pea

Helen ütleb, et bändiga on kindlasti lihtsam muusikat teha, sest siis ei vastuta artist stuudios ega laval tulemi eest üksi. „Laval on teistega koos tohutult hea olla – kui endal ei tule pähe midagi, mida lugude vahel rääkida, läheb kellelgi teisel ikka suu lahti. Sama laulmise osas – kui unustad sõnad, on lootust, et äkki teisel on need peas,“ muigab Helen.

„Nexuse taasühinemise ajal tundsin, kui hea on Merkaga laval olla, sest ta on kümne aastaga üksiesinemisega tekitanud metsiku põhja. See on ka loogiline. Tundsin ennast laval temaga väga mugavalt ja turvaliselt,“ räägib Randmets. „Samas sellest johtuvalt, et ta nii palju üksi esinenud on, on ta harjunud ka kõiki Nexuse lugusid üksi esitama. Pidime Janne Saarega tihtipeale end meelde tuletama ja ütlema, et nüüd on minu kord laulda. Aga sellega sai pigem nalja.“

Helen muigab, et see kõlab küll klišeena, aga tema uus pala on armastuslaul. „Panin kokku mitmeid erinevaid seiku oma ammustest suhetest ja ka praegusest elust. Ei saa välja tuua üht kindlat momenti või inimest, kes peaks end ära tundma. Tahtsin algul küll ühele hetkele rohkem keskenduda, aga siis valgus kõik laiali ja nüüd on seal kõike.“ Loole oli vaja sõnu ja võtsin lähtepunktiks ingliskeelse lause „I’m over you“ ehk „ma olen sinust üle“. Kirjutasin portsu sõnu ja hakkasin neid instrumentaalsele põhjale peale laulma. Alguses pidi lugu rääkima lahkuminekust. Otsisin refrääni sõnu ja leidsin, et rütmiliselt sobib sinna hästi sõna „imeline“, aga siis ei läinud refrään ja salmid omavahel kokku ja lugu ei kandnud edasi ideed, et kõik nii imeline oleks. Muutsin salmide sõnu siit-sealt ja tulemuseks oli armastuslaul, kuigi tahtsin just teises suunas minna,“ kirjeldab Helen loo sünniprotsessi.

Kodus toimuvad nii e-õpe kui ka laste jalgpallitrennid

Lauljatar on ise nii loo sõnade kui ka viisi autor. „Ma kirjutan täpselt nii palju, kui vaja on. Sahtlis ei ole mul varuks midagi,“ ütleb ta ja lisab, et ei pea end muusikakirjutajaks. „Ma ei arva, et väga hästi muusikat kirjutan, aga ma ei ütle väljakutsetest ära ja proovin kindlasti. Olen oma loomingu osas väga kriitiline ja see on minu jaoks mugavustsoonist välja astumine,“ räägib Randmets.

Muide, selle looga kandideeris ta ka „Eesti laulule“. „Muidugi olin kurb, et see edasi ei pääsenud, aga eks ma valmistasin end mõtteliselt ka natuke ette, et tõenäosus pea 180 loo hulgast edasi saada on väike.“ Helen loodab järgmisel aastal uuesti proovida. „Kunagi ammu saatsime Nexusega konkursile mõne loo ja mitmed aastad tagasi olen ka üksi loo saatnud.“ Kas värske looming tähendab, et peagi on ka plaati oodata? „Võtan samm-sammult. Mul on samade produtsentidega veel üks lugu tegemisel. Siiani meeldib mulle kõik ja loodan, et koostöö jätkub samas vaimus,“ kiidab Helen produtsente Rob Montest ja Jason Hunterit.

Eriolukorraga seoses on Helenil erinevaid mõtteid ja tundeid. „Räägitakse, et distsipliin ja rutiin tagavad selge mõistuse. Võib-olla tõesti, sest mul on seda vanema lapse e-kooli, keskmise lapse lasteaiasoovituste ja mõlema lapse huviringidega seonduvalt piisavas koguses,“ sõnab ta. Eriolukorra esimene nädal kulges Heleni peres, kus kasvab kolm poega – Roben Thor (9), Marlon Frei (7) ja Joren Rei (2) –, muidugi harjumise rütmis. „Võtsin ise siis kõiki soovitusi ja tegemisi ülimalt kohusetundlikult. Nüüd oleme rütmiga juba harjunud ja tegemised tulevad lihtsamalt.“ Vanemate ja sõpradega suheldakse telefonitsi ja veebi vahendusel, kuid loomulikult oodatakse, et kõiki saaks juba ka päriselt näha. „Lapsed on tegelikult rõõmsad ja neile kodus meeldib. Kui saaks veel vaid sõbrad ka külas käia.“

Heleni vanim poeg Roben Thor alustas möödunud sügisel kooliteed. Naise sõnul sujub pojal e-õpe väga hästi. „Roben Thor õpib iseseisvalt, tal ei pea kogu aeg kõrval istuma ja iga liigutust kontrollima. Enamasti vaatan ma hiljem, kas kõik tööd said esitatud,“ räägib Helen. „Ta käib ka muusikakoolis – kitarritunnid toimuvad Skype’i teel ja mulle meeldib, et saan kitarritundi niivõrd lähedalt jälgida.“

Helen ise on õppinud klaverit ja tõdeb, et ta ei saa küll kitarriõpet juhendada, kuid nüüd on tal suurepärane ülevaade, mida see endast kujutab. „Roben Thor on spordiklassis, mis tähendab, et me peame ka liikumispäevikut pidama ning kehalise kasvatuse õpetajalt tulevad pidevalt uued harjutused ja soovitused mitmekesiseks liikumiseks,“ sõnab Helen, et nende elu on väga aktiivne. „Lisaks käivad mõlemad poisid jalgpallitrennis ning sealtki tuleb harjutusi ja treeningute näiteid.“