Telerežissöör Elo Selirand tõuseb igal öösel kell 3: kardan, et ma muidu ei jõua, kui kogu aeg midagi ei tee

Millist elu elab kirjanik Aliis Jõe ehk kodanikunimega Elo Selirand siis, kui ta parasjagu raamatut ei kirjuta? Juba 25 aastat on ta ETVs telerežissöör ja paljude saadete autor.

Elo (44) arvab, et elanuks ta ajal enne televisiooni, siis «oleksin ma olnud see mutt, kes istub lõkke ääres ja jutustab lugusid. Vahend, mille abil rääkida, ei ole mulle väga oluline.» Teleinimesena ta siiski lisab: «Mind liigutab küll ka pilt ja valgus – kui on väga ilus, huvitav või maagiline valgus, võin ka nutma hakata! Aga rohkem kui pilt, kõnetab mind ikkagi lugu.»

Naistekate meisterAliis Jõe pseudonüümi all kirjutatud naistekad «Viimane laev» ja «... kes pole kunagi söönud homaari» tõusid raketina raamatukogude enim loetud teoste tippu. Elo sõnul valmis ta esimene raamat eksperimendina. «Kui Agatha Christie kirjutas kihlveo peale, siis minuga juhtus midagi sarnast. Kunagi tõstatus ühes arutelus teema, miks küll eestikeelsed naistekad nii kehvad on. Pakkusin siis, et kirjutan ise loo, mis ei oleks lame.» Pseudonüümi ei kasutanud ta mitte seepärast, et oleks enda kirjutatut häbenenud, vaid «see ei ole siiski minulik žanr».Kohtumistel lugejatega küsitakse Elolt nüüd alatasa, millal tuleb Aliis Jõe kolmas raamat ja mis värvi on kaaned? Kirjanik lubab seepeale, et kirjutab sellegi teose, sest ei taha ju võlgu jääda. Ja kostitab kuulajaid veel naljakate lugudega elust enesest – 101aastasest vanaemast Oomist ehk Alide Herminest, kes unistas samuti kirjanikuametist. Või sellest, kuidas koer kord käsikirja nahka pani. Või mida ostis esimese suurema telehonorari eest ajal, mil kõik poeletid olid tühjad. (Vastus: kaks külmkappi.)