Inimesed

PALJU ÕNNE, MARJU LAURISTIN! „Punane“ Lauristin ja punased ajakirjanikukutsikad – mõni nali või? (1)

Hans H. Luik, 7. aprill 2020, 00:01
Hans H. LuikFoto: Teet Malsroos

Lauristiniga kohtusin aastal 1979. Ma vaatan üllatunult tagasi oma Tartu ülikooliõpingute ajale selles mõttes, et meie õppejõudude hulgas oli ainult üks inimene, kes oli elanud ja ka töötanud vabas Eestis. Ei, see ei olnud Marju Lauristin, tema sünniaasta selleks võimalust ei andnud. Juhan Peegel oli see, kes jõudis vabas Eestis ka töötada, olles Kuressaares noor lehemees. 

Ja rohkem ei suhelnud ma Tartus mitte kellegagi, kel olnuks õnn vabal kodumaal elada ja töötada.

Marjut puudutab see aga sedavõrd, kuivõrd ta tõi meie vaimumaailma vaba Lääne mõtet. Miks just Marju? Lihtsal põhjusel. Ühena vähestest žurnalistika õppejõududest valdas ta ka tegelikult aktiivset inglise keelt, olles lõpetanud Tallinna 7. keskkooli. Kujutate ette, lõviosa nõukaaegsete õppejõudude inglise keel oli paras joke ja abitu pusimine.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

7. aprill 2020, 00:01
PALJU ÕNNE, MARJU LAURISTIN! „Marju üks iseloomulikumaid jooni on mitte häbeneda oma minevikku, mitte sellele näkku sülitada.“
7. aprill 2020, 00:01
PALJU ÕNNE, MARJU LAURISTIN! Mart Laar: kahtlustan, et Lauristin mitte ainult ei talu erinevaid arvamusi, vaid peab nende olemasolu lausa vajalikuks
7. aprill 2020, 00:01
PALJU ÕNNE, MARJU LAURISTIN! Ivari Padar: „Elukogenud, targa ja sõnaosava inimesena on Marju lugupeetud ka väljaspool Eestit.“
7. aprill 2020, 00:01
PALJU ÕNNE, MARJU LAURISTIN! Kuidas me Tiit Pruuliga Marjustini eksamineerisime

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee