Inimesed

PALJU ÕNNE, MARJU LAURISTIN! Mart Laar: kahtlustan, et Lauristin mitte ainult ei talu erinevaid arvamusi, vaid peab nende olemasolu lausa vajalikuks 

Mart Laar, 7. aprill 2020 00:01
Mart LaarFoto: Robin Roots
Olen üsna veendunud, et Marju Lauristin ehk Marjustin meie esimest pikemat kohtumist ei mäleta.

Olin oma ajakirjandustudengitest sõpradelt temast palju kuulnud. Nii tema piiritust optimismist kui ka uskumatust võimest taluda erinevaid arvamusi. Ja neid, kes jäävadki eriseisukohtadele.

Samal teemal

Olid suve esimesed päevad 1987. aastal. Sättisime Indrek Tarandiga end, kollased fosforiidisärgid seljas, Tartu linna sildi juures Tallinnasse hääletama, kui kohe esimene auto kinni pidas. Seal istusid Peeter Vihalemm Marju Lauristiniga, kes viisid meid Põltsamaa risti ja terve tee küsitlesid.

Sel korral meil eriarvamusi ei tekkinud. Hiljem küll. Sest see, et Lauristin eriarvamusi talub, ei tähenda, et tal arvamusi poleks. On, ja kuidas veel. Ta on aga ikka rahuotsija mitte tülikiskuja rollis. Niimoodi tülitsejaid lepitades ja lahendusi otsides olemegi läbi Eesti poliitika aastakümnete sammunud.

Ajapikku olen hakanud kahtlustama, et Lauristin mitte ainult ei talu erinevaid arvamusi, vaid peab nende olemasolu lausa vajalikuks. Pean tunnistama, et minu jaoks pole Marjustin mitte nii palju sotsiaaldemokraat – mida ta loomulikult on –, vaid eeskätt demokraat.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee