ÜHE PILDI LUGU | Helilooja Kristjan Randalu: lapsepõlverajad mõjutavad mind siiani

Kes on vanal fotol ja kus see on tehtud?

Kristjan Randalu (41): „Selle pildi tegi mu ema Piret 1981. aasta suvel. Mu isa, pianist Kalle Randalu käis suvitades Pühajärve koolis klaverit harjutamas ja ka mind võeti sinna kaasa. Sellest päevast on mulle hästi meelde jäänud suvine soe aeg ja päikesest lõhnav asfalttee.“

Mis tunded tekivad seda pilti praegu vaadates?

Kristjan: „See on tore mälestus, mis mõjutab mind siiani. Sellest ajast kerkivad silme ette mitmed mälupildid. Meenuvad valged suvised ööd, heinamaad, väikesed talupidamised lautadega, paadiga järvel koos perega sõudmine.“

Lahkusite perega Eestist Saksamaale, kui olid üheksa-aastane. Kui palju oled hiljem mõelnud lapsepõlvele Eestis? On see olnud sinu loomingu inspiratsiooniallikaks?

Kristjan: „Täiskasvanuna olen korduvalt ja teadlikult oma lapsepõlve mõjudega tegelenud ja üritanud ka loomingus oma muusikalisi juuri kasutada. Väga selge seos lapsepõlve ja muusika vahel tekkis kümme aastat tagasi, kui ma „Entel-tenteli“ lauludest kammerorkestrile ja klaverile uued versioonid kirjutasin. Leidsin selle jaoks rahuliku koha vanas talumajas Viljandimaal Tuhalaanes, kus käin siiani muusikat kirjutamas.“

Millist rolli on sinu isa mänginud sinu kujunemisel muusikuks?

Kristjan: „Selle juures on kodune keskkond kindlasti olnud algusest peale määrav. Minu mõlemad vanemad on pianistid. Tõenäoliselt seepärast ei tekkinud pillimängu õppimisega seoses küsimustki, sest see oli enesestmõistetav.“

Kui palju oled koos isaga musitseerinud?

Kristjan: „Viimaste aastate jooksul oleme isaga mitu korda koos esinenud. Eestis on need olnud orkestritega kontserdid, kus oleme esitanud Mozarti kahe klaveri kontserti.“

Kuidas mööduvad sinu praegused suved?

Kristjan: „Suvi on viimastel aastatel jagunenud kaheks: olen olnud kontsertidega Eestist väljas teel või Eestis perega maal. Maal on elurütm linna omast ikka väga erinev – seal toimub teadlik akude laadimine. Heade ilmadega on mõnusaks rutiiniks järves ujumine ja õues söömine.“