Kaarli kiriku orel.Foto: Heiko Kruusi
Eesti
28. märts 2020, 00:17

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kirikuid tabas orelivilede varguselaine

„Hiljuti tehti ilus avastus – orelvilede vargus. Säh sulle lugu! Kui (Tallinna) Jaani kiriku organist leidis, et orelile on vaja natuke lihvi anda, et tundub nagu oleks mõni vile ummistunud, siis selgus peagi, et terve rida vilesid on läinud. Kes nad ära viis, sellest pole kellelgi aimu,“ kirjutas väljaanne Film ja Elu 1938. aasta lõpul.

Jaani kiriku 1913. aastal valminud August Terkmanni orel oli valmimisajal tõeline moodsa oreliehituskunsti saavutus oma nelja manuaaliga. Pärast vilede vargust, osalt ka seetõttu, et kirikut oli tublisti köetud, mis orelit kahjustas, ei saanud seal hulk aega kontserte korraldada. 

Jaani kiriku orel polnud aga ainus, mis vilede varguselaine all kannatas. Asi hakkas selguma 1939. aastal. Uudisleht kirjutab 29. märtsil: „Mõni aeg tagasi Tallinna kirikutes avastatud orelivilede varguslood on nüüd selgunud. Orelivilede varguses (süüdistatuna) on kolm Tallinna kogudust – Toomkogudus, Jaani ja Kaarli kogudus – andnud kohtu alla orelimeistri A. G. Toomkoguduse ja Jaani koguduse süüdistuses on kohus mõistnud orelimeistri kaheksaks kuuks vangi. Otsuse on A.G. kaevanud edasi. Selgus, et aastaid kirikutes oreleid parandanud meister oli siit-sealt näpatud viledest ehitanud oreleid mitmele poole provintsi. Viimati leiti orelivilesid, mis varastatud Kaarli kirikust, ühele Narva kirikule ehitatud orelist.“