Priit Pedajas läinud aastal draamateatri kolleegipreemiate jagamisel, kus ta noppis samuti lavastajapreemia.Foto: Teet Malsroos
Inimesed
26. märts 2020, 22:30

Priit Pedajas lavastajapreemiast: „Ilma näitlejate entusiasmita poleks me selle tulemuseni jõudnud.“

„Ega ma täpselt teagi, mitmendat korda ma lavastaja auhinna saan. Minu arvestuste kohaselt võiks see olla kuues,“ ütleb Priit Pedajas, kes pälvis tänavuse lavastajaauhinna mullu Eesti Draamateatris ilmavalgust näinud kahe lavastuse eest. „Ma pole varasemaid kordi lugenud ega hakka ka kunagi lugema,“ lisab ta muiates.

„Ega ma täpselt teagi, mitmendat korda ma lavastaja auhinna saan. Minu arvestuste kohaselt võiks see olla kuues,“ ütleb Priit Pedajas, kes pälvis tänavuse lavastajaauhinna mullu Eesti Draamateatris ilmavalgust näinud kahe lavastuse eest. „Ma pole varasemaid kordi lugenud ega hakka ka kunagi lugema,“ lisab ta muiates.

Pedajase käe all jõudis eelmisel aastal draamateatri suures saalis lavale Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrukeelne näidend „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning väikses saalis Kai Aarelaidi „Linnade põletamine“.

1987. aastal ilmunud „Põud ja vihm“ kõneleb Madis Kõivu perekonnaloost, nii et see on ühekorraga ühe talupere lugu, aga samas ka võru keele ja Võrumaa lugu 1914. aasta põuasuvel, mil kõik pühiti maailmasõja tulisesse pöörisesse.

Edasi lugemiseks: