Karmel KillandiFoto: Erlend Štaub
Inimesed
23. juuli 2020, 08:00

ETV 65 | Karmel Killandi: „Teatriauhindade jagamise ülekanne ilma publikuta on ETV ajaloos kõige keerulisem saade.“

ETV 65. sünnipäeva puhul avaldab Õhtuleht arhiivist lugusid, mis valgustavad telekanali telgitaguseid. Lugu ilmus esmakordselt 25. märtsil 2020. 

„Igasugune tunnustamine vajab meeleolu, mille tekitab publik, kuid nüüd tuli välja mõelda, kuidas seda saavutada tühjas saalis. Kõik oli plaanitud hoopis teistmoodi. Kavandasime otse-ülekannet juba kuid tagasi, sest tele peab olema kiire ja efektne. Muidu läheb inimene ekraani eest ära lihtsalt,“ tõdeb ETV elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi, kelle käe alt pidi reedel minema eetrisse ülekanne Tartust, et tähistada rahvusvahelist teatripäeva ning tunnustada parimaid tegijaid. Kuna sel aastal saab eesti rahvuslik teater 150 aastat vanaks, pidi väärikas sündmus toimuma eesti teatri sünnikodus – Vanemuise teatris.

Koroonaviirus ajas kaardid segamini. „Vanemuise direktrissi Kristiina Alliksaare ning teatriõhtu lavastaja Tiit Paluga kohtudes oli selge, et teleformaat on tänapäeval hoopis midagi muud kui kohapeal toimuv üritus,“ lausub Killandi. „Lisaks tekkis veel üks kitsaskoht, sest tänavu sattus rahvusvaheline teatripäev reedele ning samale päevale oli ammuilma pandud paika „Klassikatähtede“ otseülekanne. Mis tähendas, et olime kitsikuses ja keerulise ülesande ees, kuidas edastada eetrisse kahte saadet ühel eetriajal, millel on ka suhteliselt sarnane auditoorium. Teatriauhindade jagamise ülekanne ilma publikuta on ETV ajaloos kõige keerulisem saade, mis meil on teha tulnud,“ tunnistab Killandi.

„Võtsime appi suure auditooriumiga saate „Ringvaade“, mis teeb auhindade jagamiselt otselülitusi ja suunab vaatajad ETV2, kus inimesed saavad terviksaate ära vaadata. Kui hakkas selguma, et rahva tervise pärast oleme sunnitud kodus olema, mõtlesime, et teater on üks väheseid valdkondi, mis on sedavõrd emotsionaalne, et saame auhinnad anda kätte vaid televisiooni vahendusel. Ilma et laureaadid teaksid, kes neist pärjatud saaksid. Sõitsime Tartusse vähendatud meeskonnaga, saatejuht pluss tehniline personal, andsime neile kõigile kaasa näomaskid ja muud abivahendid.

Saate võtteperioodil Vanemuise teatris. Esiplaanil režissöör Elo Selirand. Foto: ERR

Selle vastu, et üks laureaadi intervjuu ei järgneks kuivalt teisele, aitas Killandi sõnul lavastaja Tiit Palu nupukas idee üllatada preemia saajat otse laval – hetkel, mil ta vahelõigus esineb. „Telesaade hakkab tööle vaid siis, kui saame emotsiooni – nii rõõmu kui kurbust, aga eelkõige üllatusmomendi.“ Killandi lisab: „Minu meelest see oligi kõige toredam, kuidas preemia andjad tegid uhkeid peiterolle. Seda me veel näeme, kuidas see kõik teles välja paistab, aga loodame, et olude sunnil sündinud uus formaat saab olema sama emotsionaalne nagu tavaolukorras olnuks uhke teatrirahva pidupäev.“