Endist elukaaslast ähvardanud ja tema sõiduki süüdanud mees võeti vahi alla

21. märtsil teatas 35aastane naine, et tema sõiduauto, mis oli pargitud Narvas asuvasse kinnisesse parklasse, on põlema pandud. Sündmuskohale saabunud politseinikud pidasid kinni 42aastase mehe, keda oli alust kahtlustada sõiduki süütamises. Menetlustoimingute käigus selgus, et kinni peetud mees on endisele elukaaslasele 2019. aasta juunikuus tekitanud kehavigastusi. Samuti tuli välja, et mees ähvardas paar päeva enne teo toimepanemist auto süütamise ning kehavigastuste tekitamisega endist elukaaslast ja tema alaealist tütart.

Kahtlustatavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest.

Narva politseijaoskonna eriasjade uurija Jelena Tipakova peab äärmiselt oluliseks asjaolu, et menetluse käigus on välja selgitatud lisaks süütamisele ka füüsiline vägivald ja ähvardamine. „Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald oma lähedaste ja ka teiste inimeste suhtes on lubamatu. Politsei teeb iga päev koos partneritega tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid kiiresti, kuid siin on roll meil kõigil. Kui kellelgi on kahtlus, et tema tuttava, sõbra või naabri peres võib toimuda vägivald, siis tuleb sellest igal juhul politseile numbril 112 teada anda,“ lisas Tipakova.

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini sõnul on lähisuhtevägivald Eestis kriminaalpoliitiliselt prioriteetne probleem. „Üldteada on asjaolu, et kõige sagedasem on lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme või elukaaslase vastu. Prokuratuuri hinnangul väärib lähisuhtevägivalla ohver kui nõrgem osapool kõrgendatud kaitset ja riigi tuge. Tõusetunud kuriteokahtlus viitab sellele, et varasem karistus vägivallakuritegude eest ei ole motiveerinud kahtlustatavat vägivallast hoiduma. Vahistamine on seega kannatanu edasise isikupuutumatuse tagamiseks ning ohuprognoosist tulenevalt tulevikus toimuda võiva senisest veelgi raskeima kuriteo ärahoidmiseks vältimatult vajalik,“ lisas prokurör Plistkin.

Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlusel ja Viru Maakohtu loal võeti mees kuni üheks kuuks vahi alla.

****

VÄGIVALLA EEST LASUB VASTUTUS VÄGIVALLATSEJAL!

Piirkondlike ohvriabitöötajate poole saab pöörduda nõustamiseks telefoni, Skype videokõnede ja e-kirja teel.

Naiste tugikeskused on abivajajatele avatud. Kliendikontakte hinnatakse vastavalt terviseameti nõuetele, nõustamised toimuvad vajadusel ka nii telefoni teel kui veebipõhiselt.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on abivajajatele avatud.

• Lühinumber 1492 - üleriigiline tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistel.
• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles.