President Kersti Kaljulaid: Eesti ei jäänud eriolukorra kehtestamisega hiljaks (5)

„Kui vaatame, kuna me kehtestasime eriolukorra [st 12. märtsil], siis me ei jäänud sellega hiljaks. Võimalik, et tagantjärele hindame, et seda oleks tulnud teha natukene varem. Me ei tea seda. Ja seda ei saagi teada,“ rääkis president Kersti Kaljulaid saates.

Riigipea oli nõus saatejuhi tähelepanekute, et tervisevaldkond ei olnud kriisiks valmis. Aga samasugune olukord oleks olnud ka mõne teise kriisi puhul. Kaljulaidi sõnul ei saa riigilt eeldada, et terviseamet on igal ajahetkel valmis pandeemiaga võitlema. „Loomulikult ei tule terviseamet selle töökoormusega hästi toime. On selge, et tuleb leida ka nendele inimestele tuge ja abi,“ rääkis ta.

Ühiskonnas on palju arutelu tekitanud koroonatestid. Kui algul tuli ametkondadest sõnum, et kõigil pole vaja ennast testida, siis hiljem asendus sõnum sellega, et teste pole. President selgitas vastuolu kiirelt muutuvate asjaoludega.

„Alguses, kui tulid üksikud juhtumid, üritati testida küllalt palju. Siis sattusime olukorda, kus me ei võinud täpselt kindlad olla, millal uus testitarne tekib,“ rääkis riigipea. „Testimist tuli võtta vähemaks, kuigi oleks tahtnud rohkem. Teades ülehomset päeva, oleks saanud teha paremini. Aga tahan öelda, et ühe inimese kohta testib Eesti riik päris palju.“

Ühtlasi pani president eestlaste südamele, et nad jätkuvalt kodus püsiksid. „Me ei tea, milleks me peame valmis olema,“ rääkis ta. „Täna sõltub tõesti igaühest see, kuidas me selle kriisi läbime ja kui suurte kaotustega me sellest väljume.“

Seetõttu tervitas Kaljulaid Tallinna algatust sulgeda mängu- ja spordiväljakud, kuna seal käib palju inimesi. Kiidusõnu jätkus presidendil ka Kuressaare haigla personalile, kellel on koroonahaigete väga raske. „Heameelega tahaks ise appi tormata millegi enamaga kui telefonikõnega, aga mul ei ole seda ressurssi.“

Vaata saadet: