Koroonaviirusega nakatunud mees: gripist on asi kaugel, see on hullem kui piinakamber (3)

Lauri on aastaid töötanud rekajuhina. Kuigi juba märtsi alguses räägiti koroonaviirusest palju, ei arvanud ta, et haigus teda nii lähedalt puudutab. 7. märtsi hommikul pakkis Lauri asjad, sõitis Tartust Valka tööle ja istus seal reka rooli, et teha oma tavaline ring – sõita kaubaga Lätist Saksamaale, sealt Hollandisse, Belgiasse ja otsaga kodumaale tagasi. Minnes oli Lauri täiesti terve. „Väga tugev, spordipoiss olen, ütleme nii. Ei oskagi midagi sellest haigusest ette kujutada, et ta nüüd just tuleb ja hüppab kallale. Ikka pesin käsi ja olin nii nagu kästi,“ rääkis Lauri.

Laupäeval, 7. märtsil, sõitis ta laevaga Lätist Saksamaale ja neli päeva polnud tema tervisel midagi viga. Tagantjärele mõtleb ta muidugi, et võis nakkuse saada laeval. „See ongi nagu autojuhtide laev. Paar inimest ikka köhis ja turtsus seal, et äkki nemad. Samas ei olnud kellegagi nii lähestikku,“ rääkis Lauri. „Täiesti üksi olin, ei suhelnud kellegagi.“

Kui Lauri kolmapäeval ringiga tagasi Valka jõudis, hakkas tal järsku halb. Mees andis firmale kauba üle ja istus oma auto rooli, et õhtuks koju Tartusse jõuda. Keset teed, enne Rõngut hakkas tal aga väga halb. „Köha, nohu ja nõrkus olid. Mõtlesin ise, et mis teha. Ei taha ju koju ka minna ja kedagi nakatada. Parem eemale hoida kõigist.“ Lauri mure oli suur, kuna tal on kodus eakad vanemad, keda kindlasti ei tohiks nakatada.

Lauri ütles kiirabile, et tuli kriisipiirkonnast, kuid talle vastati, et Saksamaa pole kriisipiirkond (7. märtsi seisuga). „Neil pidi nii palju tegemist olema, et pole aega, et ju on tavaline gripp,“ rääkis Lauri „Kuuuurijale“. „Muidugi, jah, siin ma nüüd olen, positiivne tulemus.“ Lauri keeldus edasi sõitmast ja oli oma vanade vanemate kaitseks sunnitud kiirabile valetama, et on käinud ka Itaalias. „Ütlesin, et nädal-kaks tagasi käisin Itaalias tiiru ja siis olid kohe kohal.“ Intervjuud andes Lauri pidevalt köhis, vabandas selle eest ja ütles, et enesetunne on kohutavalt s*tt. „Ma ei tea, kaua ma siin üldse rääkida suudan.“ „Kuuuurija“ saatejuht Katrin Lust oli Lauriga ühenduses alates 15. märtsist.

Kiirabi tuligi ja tegi Laurile testi. „Autos tehti test ja kogu lugu. Öeldi, et pane mask ette ja mine koju.“ Eakate vanemate kohta öeldi Lauri sõnul, et proovigu ta nendega mitte kokku puutuda. Lauri otsustas koju mitte minna, sest elab vanematega kolmetoalises korteris ja kokkupuude oleks vältimatu. Ta üüris AirBnb-st korteri, kogu suhtlus omanikuga käis kontaktivabalt ja interneti teel. Positiivse testitulemuse sai ta 6 tundi pärast proovi võtmist telefonitsi. Tema ainus inimkontakt proovi oodates oli proviisoriga, kui Lauri käis apteegis palavikualandajat ostmas.

Niigi halb enesetunne läks veel hullemaks – kehatemperatuur tõusis 42 kraadini ja langes siis 35 kraadi pealt. Kuna Lauril on ka kõrgvererõhutõbi, hakkas haigus ta südamele. Lauri palus end haiglasse viia, kuid talle öeldi, et kodus on parem haigust põdede, sest olukord pole veel nii hull. „Sa pead olema tõesti hingamisraskustega või ma ei kujuta ette. See on ikka väga ränk,“ ütles Lauri „Kuuuurijale“.

Lauri rääkis, et kahel päeval käisid hommikul ja õhtul tema juures kiirabitöötajad, kes süstisid talle penitsilliini. Sõber Ahto aga jättis aeg-ajalt talle maja ukse taha kotitäie toitu. Lisaks pani Ahto trepikotta ka kirja, et trepikojas oli koroonasse nakatunud inimene. Selleks, et teised oskaksid end hoida. 

Kahel korral viis kiirabi Lauri haiglasse, kuid kohe, kui enesetunne paranes, kibeles Lauri haiglast minema. Mehe sõnul oli ta tervis 8 päeva sellises seisus, et ei läinud grammigi paremaks. „Kõigepealt oli nohu, siis köha, siis palavik.“ Vahepeal kirjutas mees Lustile lausa sõnumeid, kus kirjutas, et kardab, et sureb. „Mul vist on aeg minna. Ei jõua enam võidelda,“ kirjutas ta.

Penitsilliin pisut Laurit aitas, kuid mees ütles, et pole mitte kunagi kogenud nii halba enesetunnet, kui viirusega võideldes. „Ma enne palusin, et oleks keegi, kes tuleks laseks kuuli kuklasse, oleks kõik mured murtud. Et ei peaks enam piinlemine. See piinlemine on isegi hullem, kui... ma ei oska seda isegi kirjeldada. See on nii ränk. See on hullem kui enesetapp. Gripist on asi ikka väga kaugel. Sa oledki põhimõtteliselt pikali maas, suur mees, nagu ma olen – pisarad on silmas, nutad, see on ikka nii ränk. Hullem kui piinakamber,“ kirjeldas Lauri.

Lust ise ütles saates, et kohati tundus talle, et Lauri ei tulegi sellest olukorrast välja. 17. märtsil viidi mees taas kiirabi haiglasse. „Sinna ma kindlasti tagasi ei lähe, seal on baktereid poole rohkem, kui siin hotellis. Õhupuudus, nõrkus on,“ kirjeldas Lauri oma olukorda 18. märtsil. „Mul on lihtne veel, aga mul sõber Saksamaal andis otsas,“ paljastas Lauri ootamatu uudise, et tema sakslasest 48aastane sõber suri koroonaviirusesse.

9. haiguspäeval, 20. märtsil, saabus aga ootamatult muutus ja Lauril hakkas parem. „Täna on täitsa inimese tunne juba, tundub, et nüüd hakkab see läbi saama,“ ütles Lauri, et palavik on taandunud, köha ka enam eriti ei ole, vaid nina oli kinni. „Võib öelda, et hakkan täitsa nagu terveks saama, mine või õue jooksma juba.“ Mida soovitab Lauri teistele, kel viirus sama raskelt kulgeb? „Siin ei ole midagi teha. Magad ja sööd oma paratsetamooli. Paanika, mis tekib, teeb enesetunnet päris kõvasti halvemaks. Teadmatus tekitab kõige suuremat stressi.“