Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ehitas oma esimese tuletorni

See viis Tallinna rae mõttele, et Kõppu tuleb ehitada tuletorn. 1499. aasta märtsis kirjutati sealse ala peremehele, Saare-Lääne piiskopile, kes andis aprillis loa, kuid kulus aega, enne kui Tallinna ehitusmeister Lambert alustas 1505. aastal tuletorni ehitust seljakule, mis oli 68 meetrit merepinnast kõrgemal.

Ehitus pidurdus ja jäi koguni katki, kui Hiiumaale jõudis katk. Tööd jätkati 1513. aastal  Hansa Liidu eestvõttel ja nii saigi alles 1531. aastal neljatahuline rändrahnudest ja paekivist torn valmis, igal küljel tugipiilar.

Torni polnud eriti kõrge, vaid 11,5 meetrit. Tipus oli paeplaatidest sile põrand lõkke tarvis, mis põles näiteks 17. sajandil 16. märtsist 30. aprillini ja 16. augustist 31. detsembrini.  

Puid kulus selleks päris palju:  tervelt tuhat sülda ehk siis rohkem kui paari kilomeetri kõrgune virn. 

Juba seitse aastat pärast valmimist, 1538. aastal tahtis Tallinn luba Kõpu tuletorn kõrgemaks ehitada. Piiskop andis selle, kuid nõudis, et tornile kinnitataks tema vapp ja mööduvad soolalaevad maksaksid talle tasu. Igaks juhuks lisati ehitustingimustesse ka see punkt, et Tallinn ei tohi Hiiumaal kõrtse avada.

Kõpu tuletorni on hiljemgi kõrgemaks ehitatud.