Eurovisionil võistleb kaks minu lugu, juubeldas omakorda Filipp Kirkorov.
„Mul on hea meel, et Uku viimaks Eurovisionile saab!“ rääkisid Uku kolleegid liigutatult, sest 2011. aastal sai ta disklahvi, 2017. aastal jäi finaalist välja ning mullu jäi teiseks. Lisaks pidi ta eelmisel aasta Eurovisionil Eesti punkte edastama, mis ka ära jäi põhjusel, mis ei sõltunud temast.
Küllap oli teistegi riikide esindajate hulgas küllaga inimesi, kelle südamesoov täitus võidupiletiga Eurovisionile. Ma pole Eurovisioni fänn, kelle hinge jääb võistluse ärajäämisest valus tühimik, kuid see tundub pisut naeruväärne, et sai kõvasti vaeva nähtud, riigid valisid 41 lugu välja ja nüüd need lihtsalt jäävadki õhku ripakile.
Järgmise aasta Eurovisionile valitakse ju juba uued lood, sest praegused olevat siis vanad (nagu enamik nendest lugudest poleks juba eos vanamoodsad). Arusaadav, et et praegu pole mõistlik rahvahulka kokku ajada, aga oleks võinud selle ju lihtsalt telesaatena ära teha, ilma publikuta. Tänapäeva digiajastul. See poleks küll päris sama, aga ikka parem, kui kogu üritus korstnasse kirjutada.
Kommentaarid