Ei, ma ei ole koroonat üles korjanud. Asi on veel hullem: selle viiruse tõttu on nii mu juuksur kui ka maniküürija otsustanud, et enam tööle ei tule. Sama trikiga on hakkama saanud kosmeetik. Läheks siis pingete maandamiseks massaaži? Ei, ka see on kinni, ja samuti spaa. Ma pole end aastaid nii halvasti tundnud!
Sellises lootusetus olukorras aitaksid ainult kaks asja. Šoppamine ja seejärel sõbrantsidega vastavalt kellaajale kas lattetama või kokteile jooma minemine. Igal pool aga valdab selline matuseatmosfäär, et isegi need tegevused ei tee meelt rõõmsamaks. Eriti seetõttu, et sõbrantsid teatasid, et nemad enam viirusehirmus kodust välja ei tule.
Kamoon, teatud asjad on elus asendamatud, ning peaks olema mingi seadus, mis annab inimesele õiguse uuele soengule, maniküürile ja näohooldusele sõltumata olukorrast riigis. Mina jääksin küll enne haigeks, kui sureksin eelmise hooaja riideid kandes. Tegelikult ongi üks mu hirme see, et mind näiteks mõrvatakse ja lehte läheb pilt, aga just tol päeval on mul juuksed sorakil või mis veel hullem, kannan näiteks vanu trenniriideid. Sellepärast ongi nii oluline alati hea välja näha, viirus või mitte.
Olen isegi nii meeleheitel, et guugeldan netist salaja korterijuuksureid ja kosmeetikuid. Aga kumb on hullem, halvasti tehtud balayage või väljakasvavad juured? Sel raskel ajal seisame kõik raskete valikute ees.
Ahjaa, mu sõbrants on koroonadieedil. Ta sööb vaid seda, mis kodus juba olemas, ning kui toit otsas, siis üldse mitte midagi. Ta ütleb ka, et sõja ajal polnud ju kellelgi kaaluprobleeme. Loodan vaid, et ta seda mu vanavanemate ees ei korda – vanaema uus kark tundub päris kaalukas.
Kommentaarid (0)