Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Kopli tembeldati eluohtlikuks 

Tõnis Erilaid, 19. märts 2020, 00:06
Foto: Martin Ahven
Oli 1936. aasta kevad ja vaidlused Tartu ülikooli tehnikaerialade Tallinna toomise teemal olid  haripunktis, kui poolametlik valitsuse häälekandja Uus Eesti avaldas 19. märtsil väljavõtte Tartu doktori Gustav Reimani kirjutisest, mis pikemalt oli trükitud eelmisel päeval Postimehes.

„Kopli on kliimaliselt kõige halvemaid Tallinna linnajagusid, täiesti kaitseta põhjatuulte vastu, mis endaga kaasa toovad merelt külma võetust. Peale selle hõljub sügisel ja varakevadel poolsaarel alaline udu. Seal ei leitud Vabadussõja ajal ainsatki last, kes poleks põdenud näärmetuberkuloosi,“ kirjutab Reiman, kes toona töötas Kopli väikelastekodus.

Seal tabab sisemaalt tulnud tudengeid tiisikus, kui nad õigel ajal õpinguid katki ei jäta ega põgene, jätkab arst. Ta teab, et Koplis levib jooksva mitmesugusel kujul, artriit, inimestel tekib maomahla puudus, millega kaasnevad seedimisrikked. Kopli rahvas tundvat  seljavalu ja lihaste nõrkust.

Arsti jutt kõlas kurtidele kõrvadele. Mingu noortel või tervis käest, tehnikainstituut Koplisse toodi. Tartu jäeti neist erialadest ilma.

Kui Reimani hoiatused ei mõjunud, siis Mati Hindi manitsus kakskeelsuse ohtudest 1987. ja 1988. aastal esmalt Vikerkaares ning siis juba üleliidulises väljaandes Družba Narodov tegi oma töö – suure keele ja suure riigi vägivallale tehti lõpp. Olgu ka, et Hint hiljem mõnest oma seisukohast taganes.  

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee