HOMMIKUSÖÖK STAARIGA
VIDEOINTERVJUU | „Rannamaja“ Kerli: ma ei saa tänaseni aru, miks klassikaaslased mind nii jubedalt vihkasid
Tõsieluseriaal “Rannamaja” saab ka järje “Rannamaja: raju reede”, mis jõuab eetrisse kevadhooajal, kuid striimimisteenuse Go3 tellijatel on võimalik uue sarja episoode vaadata juba praegu.
"Rannamaja" Kerli paljastas purjus peaga tõe tema ja Kristo Kohta.
Kaamerasilma erutav pilk puhus "Rannamaja" Kerli taas kirelõõma leegitsevasse embusesse.
Rannamaja-Kerli tunnistab: nii kui kaamerad surisema hakkavad, vajuvad mul jalad laiali.
"Rannamaja" Kerli leidis endale peika, kes jäi koheselt klubis võõra naisega vahele.
„Tahaks oma väljavalituga seksida aga ei saa – jalad lihtsalt ei lähe enam laiali. Aga nii kui läksime tagasi sinna seriaali ja kaamerad käima läksid – hopsti, mul jalad laiali!"
Need olid vaid jäämäe tipp lugudest, mis tõsieluseriaali "Rannamaja" võtteperioodil ja peale seda Kerlist meediasse paiskusid ning lugejates äraütlemata palju elevust tekitasid.
Kutsusin Rannamaja-Kerli väikesele veinile Balti Jaama turu ühte šikimasse poodi Vintage Fankadelik
Uurisin, mis sorti tegelasega tegu ja kas see, mida nägime "Rannamajas" ja näeme “Rannamaja: rajus reedes”, on tõde või lihtsalt näitemäng vaatajate ärritamiseks. Kuna Kerli on Sindi tüdruk ja armastab pidutseda Pärnus, siis käisime ka seal kaemas tema lemmiklokaale ja lõõgastumiskohti.
Tere tulemast Tallinnasse, Pärnu neiu!
Ma tänan!
Kas kodukandis oled nüüd tuntud kui Rannamaja Kerli? Kas see nimi on sulle külge jäänud ja kui kole või tore see on?
Jah, selle järgi enamasti mind täna kutsutakse, aga tüütab suhteliselt ära juba.
Samas läksid tõsielusaatesse vabatahtlikult, keegi püssitoru ette sind ju ei pannud?
Tõsi ta on, ise olen edev.
Siis võisid ka aimata, et ülejäänud elu tuleb sul elada Rannamaja Kerlina?
Jah, ma teadsin seda. Miks ma sinna läksin? Ikka kogemuse pärast. Et teada saada, mis tunne on olla kaamera ees ja tuhandete silmapaaride vahtida-kommenteerida. Päris vägev oli, mulle meeldis!
Vaatajatele sai kiiresti selgeks, et oled otsekohene tüdruk, kes millegi ees risti ette ei löö. Põrutasid ühes avameelses intervjuuski, et kui kaamerad surisema hakkavad, siis sul vajuvad jalad iseenesest laiali.
Sellist asja ei ole mina öelnud.
Siit tuleb kohe järgmine artikkel - „Rannamaja-Kerli sai üleöö kuulsaks, kui astus tõsieluseriaalis "Rannamaja" vahekorda Suure-Kristoga. Nüüd jäi neiu taas kaamerate ette, kui nautis armurõõme uue peigmehega.“
Kui me tulime peolt, siis ma viskasin lihtsalt salli kaamera peale, et kui näiteks teki alt tagumik välja tuleb, siis läheb ju kohe liikvele jutt, et jälle see Kerli seksis. Tegelikult ei olnud nii.
Siin käib jutt juba tõsieluseriaal “Rannamaja” järjest “Rannamaja: raju reede”?
Jah, olin seal kosjamoori rollis.
No ja seal kurtsidki: „Tahaks oma väljavalituga seksida, aga ei saa – jalad lihtsalt ei lähe enam laiali. Aga nii kui läksime tagasi sinna seriaali ja kaamerad käima läksid – hopsti, mul jalad laiali! Ja nüüd ongi nii, et kui kaamerad ei surise, siis mingit seksi ka pole.“ Sinu jutu peale andis kommentaari isegi staarpsühholoog Voldemar Kolga, kes nentis, et põhjus ilmselt psühholoogiline, mitte füüsiline, sest tüdrukul on suur eneseeksponeerimise vajadus.
Päris huvitav on kuulda selliseid asju. Eriti selliseid, kus teised teavad sinu elust rohkem kui sa ise.
Kas sa ei aimanud, et kui saad kuulsaks, siis tegelikult võidakse sinust vorpida ükskõik milliseid uudiseid?
Aga nii ongi. Ma võtan asja rahulikult. Mul polegi mõtet kuskil midagi vastu väita, las kirjutavad.
Suhtud sellesse päris külma kõhuga?
Jah, mis ma ikka teen? Ma ei hakka ju sama lollilt vastu karjuma.
Mida sinu sõbrad ja tuttavad ütlevad?
Nad teavad, mis tegelikult toimub. Nad naeravad koos minuga.
Aga vanemad, tädid, onud?
Isa ütles näiteks kuldse lause: "Sa oled piisavalt vana ja tee, mis tahad, oma eluga“. Ema on suht samal arvamusel. Ja oma ülejäänud sugulastega ma väga ei suhtlegi. Tähtis on lähiperekonna ring.
Sul õdesid ja vendi ka on?
On ikka.
Mis nemad arvavad?
Naeravad kaasa. Nad ju teavad, mis tegelikult toimub.
Sul on pere ja sõpradega vedanud. Näib, et kõigil on närvid korras
Mul on tõesti väga tugeva närvikavaga pere õnneks.
Saatest mäletame sind särtsaka blondina. Täna on sinu juuksed tumepruunid. Kas see on kaitsevärv, et sind ära ei tuntaks?
Tegelikult vahetan värvi iga natukese aja tagant. Vahepeal olin ka täitsa porgandpunane. Lihtsalt katsetan erinevaid variante, mitte ei põe oma tuntuse pärast.
Pärnus oled ilmselt pop tüdruk, tänaval ikka ära tuntakse?
Jah, Sindis ja Pärnus tunnevad mind küll kõik. Eriti hull on klubides ja pubides. Ma polegi sellepärast päris jupp aega pidutsemas käinud, sest kohe lendavad purjus inimesed mulle selga.
Mida nad sinust siis tahavad?
Pilti tahavad minuga koos teha. Ajavad lobajuttu. Teevad mulle jooke välja.
Inimesed suhtuvad sinusse üldiselt positiivselt?
Jah, on ka negatiivset tulnud. Näiteks karjuvad: „Appi, anna keppi Kerli!“.
See on vist päris vastik?
Kusjuures seda karjus üle terve baari minuga "Rannamajas" koos olnud Seidi. See oli tõesti kole ja solvav. Seda ei tahaks rohkem kuulda.
Mida selle peale teed? Rusikatega vehkima ei hakka?
Mis ma ikka vehin, mis see mulle annab? Naeran lollile otse näkku ja kõnnin minema.
Räägi fännidele pisut oma Sindi - Pärnu elust.
Tegelikult olen sündinud hoopis Muhus ja käinud pisikeses Muhu Põhikoolis. Aga Pärnusse kolisin ühe noormehe pärast. Hakkas meeldima ja sinnakanti ma jäingi. Ja ega seda ainult poisi pärast, tegelikult polnud Muhus väga tööd ka kuskilt võtta.
Millega Pärnus tegeled? Kuulsin, et sul on hobiks autode tuunimine?
Ega ma hetkel otseselt tööl ei käigi. Tegelengi hobidega. Põhiline hobi on sõbrannadega väljas käimine, teine autode tuunimine. Kõik algas kunagi enda autost. Ikka parandad ja teed kõik vajaliku ise. Mulle meeldib näppe õliseks teha.
Võiksid vabalt töötada autoremonditöökojas?
Pigem mitte, sest ma jagan rohkem vanematest autodest. Uuematel on nii palju elektroonikat peal, sellega ma enam hakkama ei saaks.
Hobiks on siis pidutsemine. Kus on Pärnus need kohad, kus moodsad ja ilusad käivad?
Ööklubi Sugar kindlasti, kus armastavad käia Eesti popartistid Koit Toomest kuni Jaagup Kreemini. Seksikate ja ilusate kohtumispaik on öölokaal Vaarikas. Aptek on ülimalt mõnus koht, kus hängida ja põnevaid kokteile limpsida. Möllukoht Coco Loco, mis on see kõige suurem kurjajuur. See on koht, kuhu minnakse peale seda, kui kõik muud kohad on oma uksed sulgenud. Üks igavesti vahva karaokebaar, kus võib nii laudadel, kui baarilettidel tantsida hommikul kella seitsmeni.
Aga legendaarne Sunset rannaklubi?
See vaid suviti lahti, aga ma pole kunagi käinud Sunsetis. Pole kunagi huvi olnud.
Mis kooli oled lõpetanud?
Ainult põhikooli. Rohkem ei tahtnud, mulle ei meeldi üldse kool. Üks õudne koht!
Mis selle nii õudseks tegi?
Eks ma ise olin natuke pätt ja väike saatan. Mitte kõige halvemas mõttes, aga ma ei olnud just kõige parem õpilane. Ega ma eriti kooli ei jõudnudki. Ei tahagi eriti seda kooliaega meenutada.
Pättuseid sai tehtud. Kahtesid saadud. Koolis ei viitsinud vahepeal üldse käia. Selle asemel käisin küla peal lollitamas. Olin selline poisilik laps. Ehtne maakas. Ronisin mööda puid ja vanu autoromusid. Õpetajaid sai kiusatud tatikuulide ja muude võigaste asjadega.
Kui me läheks näiteks täna sinu kooli ja küsiks sinu klassijuhatajalt, siis mis sa arvad, mida ta sinu kohta räägiks?
Ma arvan, et sealt tuleks päris huvitavaid asju. Kui aus olla, siis ega mulle ei meeldinud koolis käia ka sellepärast, et mind kiusati seal päris palju. Need kommentaarid, mis minu kohta sotsiaalmeedias ringlesid, olid päris õudsad. Tänu sellele ma ajapikku ka muutusin väga palju. Sain tugevamaks. Täna ütleksin tegelikult kiusajatele „aitäh!“ selle kõige eest.
Oled täiesti normaalne tütarlaps, nii välimuselt, kui ka olemuselt. Millepärast sind koolis kiusati?
Üks põhjus oli kindlasti see, et me ei ole kõige rikkam pere. Meie pere lapsed ei saanud kanda selliseid firmariideid, nagu olid teistel. See oli üks põhilisi põhjuseid. Lihtsamast perest tulnud lapsi on alati kiusatud.
Siis sul ehk tekkiski tunne, et kunagi ma veel näitan neile?
Jah, täpselt nii oligi.
Ja palun väga, läksidki tõsieluseriaali „Rannamaja“ ja nüüd teab sind terve Eesti. Kas sa suhtled veel kellegagi oma klassivendadest või -õdedest?
Kusjuures ei suhtle ja ausalt öeldes ei taha ka. Ja mis nad minust täna arvavad, see ei huvita mind absoluutselt! Klassikokkutulekutel pole ka kunagi käinud ja ei ole plaanis tulevikuski minna. Võibolla suudan seda kunagi kümne või kahekümne aasta pärast.
See kiusamine siis pigem aitas sind?
Kindlasti, see tegi mind tugevamaks. Muidu olin selline ludu, kes ei julgenud midagi teha, ega öelda. Ma ei julgenud mõnikord isegi bussi peale minna, sest mul visati näiteks õunaga nina veriseks. Juhtus täitsa õudseid asju, millest rääkidagi ei julge. Ma ei saa siiani aru, miks lapsed on nii õelad üksteise vastu. Ma ei saa aru, miks klassikaaslased mind nii jubedalt vihaksid.
Õpetajatele rääkisid?
Ikka käisin rääkimas, aga siis nimetati mind kitupunniks. Ja ega õpetajad ka väga midagi teha ei viitsinud. Natuke rääkisid kiusajatega, aga siis läks jälle kõik samamoodi edasi.
Täna oskaksid ehk teistelegi koolivägivalla all kannatanutele nõu anda. Mida teha sellisel puhul, kui keegi kiusab? Kas selle vastu on üldse mingit rohtu?
Tuleb lihtsalt endas see tugevus leida. Minul siis seda jõudu kahjuks ei olnud. Tuleb end tõestada. Kui keegi midagi ütleb, ütle vastu või saada ta kasvõi sinna musta auku. Seisa enda eest vaba laps, see on ainus võimalus!
Või lihtsalt löö ülbitseja nina veriseks?
Ei, päris nii ikka ei saa, see võib halvasti lõppeta. Vägivaldseks ei pea minema.
Sa oled käinud isegi kaitseväes, vastab tõele?
Jah.
Kuidas sinna sattusid?
Tundus huvitav.
Kaua seal vastu pidasid?
Ma olin täiesti lõpuni. 11 kuud. Mulle meeldivad relvad.
Olid seal ainuke naine?
Ei olnud ainuke, naisi oli veel.
Sellest sooviks küll pisut rohkem kuulda. Siin on mehi, kes ei lähe mitte mingi hinna eest kaitseväkke, kasvõi nui neljaks.
Ma ei saagi aru, miks nad ei lähe. Kas kardavad või äkki sellepärast, et see on kohustuslik. Siis tuleb vimm, et ei taha minna ja miks ma raiskan oma kallist aega. Tegelikult on see kõik jubedalt põnev! Ausalt! Metsas möllamised, õppused, igasugused äkilised relvad. Neid on kokku ja lahti vaja panna. Tulistamised, uhh, kui põnev, kui hakkan meenutama! Aga, mees, kui sa ei taha relva kätte võtta, siis võid minna kööki putru ka keetma, vahet pole.
Kõik ei saanud olla vaid lust ja lillepidu. Mis seal kõige tüütum oli?
Kõige õudsem oli talvel külmas metsas. Siis oli küll vahest tunne, et ma lähen koju ära, nii külm oli lihtsalt. Eriti kui sa pead veel valves olema ja jälgima, kui vaenlane tuleb. Lödised seal puu najal. See oli kõige jubedam ja vastikum.
Olite seal meestega kõik võrdsed?
Ikka. Naistele mingit allahindlust ei tehtud ja nii ongi ju õige.
Kas on uhke tunne ka, et selle ära tegid?
Muidugi on uhke tunne, et tegin ära selle, mida mehed teevad. Mõtlevad, et ah, naine niikuinii hakkama ei saa, aga vot sain!
Mehed naistega üleolevalt või inetult kaitseväes ei käitu?
Eks mõni oli ikka selline ülbik. Kahemõttelisi lauseid tuli vahepeal ka, aga ma ei teinud neist välja. Vennaga koos üles kasvanud, siis oskad poisid paika panna, kui vaja on.
Räägime pisut veel ka „Rannamajast“. Kuidas seal teiste tiimikaaslastega toime tulid? Seal püüti sinust jätta mulje, kui sariseksija tšikist, kes kohutava kiirusega poiss-sõpru vahetab.
See ei ole nii. Ma lihtsalt satun selliste tohmanite otsa. Mida ma teha saan! Nagu näiteks see sama Mairold, kes minuga seal jätkusaates käis. Käisime võtetel ära, nädal läks mööda ja siis ta katsus klubis juba kedagi teist. Ta tahtiski oma viis sekundit kuulsust koos minuga saada. Tahtis koos minuga lihtsalt korraks saatesse pääseda. Räigelt nõme!
Mida siis sellistega teha?
Sellistega ei olegi midagi teha. Lihtsam on üksi olla.
Saates jätsid pigem meestemurdja mulje. Võtsid pikemalt mõtlemata ette Suure Kristo ehk Kito, nagu te teda seal kutsusite. Ja seda kohe kaamerate ees. Ei mingit häbi ja eestlaslikku põdemist, et mis teised sinust arvavad.
Ma ei ole tegelikult meestemurdja. Saan aru, et jätan sellise mulje, aga ma ei ole selline. Süüdi oli alkohol, mida meile seal sisse joodeti. Ma ei mäleta sellepärast pooli asju sellest saatest. Järgmine päev mõtlesin veel, et issand mida ma tegin, kaamerad ka ju kõik käisid!
Natuke piinlik oli ka?
Ikka.
Tegime TV3 sünnipäevapeol sinuga intervjuu. Siis sa veel naersid, et juhtus siis juhtus, mis seal ikka. Aga kui päris aus olla?
Siis on ülimalt piinlik tegelikult. Tookord üritasin lihtsalt ebameeldiva asja huumoriks pöörata. Võtta elu positiivse noodiga, kui nii saab öelda.
Kui sa jood alkoholi, siis mingil hetkel on blackout ja ei mäleta midagi?
Ei, pigem kui ma tavaliselt joon, siis ma ikka mäletan, mida ma teen. Tunnen oma piiri ära, aga seal oli esimest korda selline loll olukord kaamerate ees. Ilmselt võõrad näod ümberringi ja närvid läbi.
Ja siis närvide rahustuseks kohe seksima?
Siis jood ennast lihtsalt nii purju, et sa ei tea enam, mida sa teed.
Suur Kristo ikka meeldis sulle?
Jah, väga.
Tundus, et Kristo arvas muud ja vandus, et sina niitsid ta jalust ja hüppasid vägisi tema sängi - mees ei saanud arugi, mis ja kellega.
Tegelikult me olime ju mõlemad väga purjus. Me kumbki ei saanud aru, mida me teeme ja kus me seda teeme jne. Aga me tegime seda ju koos. Miks mina üksi süüdi olen? Miks mehed kunagi süüdi ei jää?
Kuidas teised „Rannamaja“ osalised peale seda intsidenti sinusse suhtusid?
Me saime täitsa hästi läbi. Õnneks Väikest Kristot teadsin juba enne saadet. Silveriga saime kohe algusest peale hästi läbi, Meryliniga samamoodi. Mõned küll vaatasid otsa ja muigasid pilkavalt, aga siis ajas juba mind ennast ka naerma kogu lugu, et läks veidi lollisti.
Kahetsed saates osalemist ka vahel? Pärnu ja Sindi on väikesed kohad ja nagu isegi mainisid, siis kõik tunnevad nüüd sind ja vahel lendab sinu suunas ka mürginooli. Kas sa pole mõelnud, et ei viitsi seal Pärnus enam olla?
Ei, mulle meeldib seal ja väga.
On sul nüüd lihtsam või keerulisem elukaaslast leida? Kas kutid julgevadki enam nii suure kuulsusega koos olla?
Jah, äkki mind tahetaksegi vaid kuulsuse pärast? Samas tahaks ise ka ikka kedagi, aga ei julge. Sa ei tea enam mille peale inimene väljas on, kas ta võtab sind tõsiselt või on koos mõnel teisel põhjusel.
Kuidas ta siis proovile panna?
Selles ongi küsimus.
Sa pead juuksed võibolla mingit neljandat värvi värvima, lühikeseks lõikama, hoopis teise soengu tegema.
Ma just üritan neid pikaks kasvatada.
On sul praegu keegi?
Nii ja naa. On ja nagu ei ole ka. Aga ma ei usu, et sealt midagi tuleb. Ta juba küsis, et miks inimesed mind nii imelikult tänaval vaatavad. No ja siis "tore sõbranna" rääkis talle „Rannamajast". Selle peale oli mees üpris üllatunud näoga, nagu ta poleks sellest kuulnud. Võibolla tõesti polnud.
Nüüd, kui ta teab sinu tausta, siis kas see tekitab mingeid ebamääraseid pingeid?
Kusjuures jah. Ta käitub natuke teistmoodi nüüd. Väga kahtlane.
Sind jääbki see „Rannamaja“ kuni pensionieani painama. Kas see pisut õudne pole?
Las ta painab, kui ta tahab. Ei ole õudne, hullematki üle elatud.
Praegu sa mingit tööd ei tee, ja tekib kohe õigustatud küsimus, et millest siis elad?
Nipet näpet, aitan tuttavatel autosid tuunida. Pärnus on üks garaaž, kus käin nokitsemas. Kui juhe täitsa koos, siis lähen Pärnu randa lihtsalt jalutama. Ka Aleksandri pubi on hea auraga rahunemise koht.
Mida sa tulevikus teha tahaksid? On sul mingeid unistusi?
Muidugi on unistusi. Selline armas vintaaž poeke võiks küll olla, kus me praegu istume. Uusi ja ilusaid asju tuleb peale koguaeg ja vanad võiks müüki panna.
Kui sulle pakutaks veelkord osalemist mõnes tõsieluseriaalis, kas kirjutaksid alla?
Absoluutselt! Kui ma laps olin, siis ma tahtsin hullult näitlejaks saada. Mulle hirmsasti meeldib rahvale sõu tegemine.
Miks sa teatrikooli ei lähe?
Mulle ei meeldi koolid.
Hei, võta ennast kätte! Hakka oma unistusi ellu viima! Vana sa praegu oled?
24.
Viimane aeg miskit tõsist teha. Mine kasvõi näiteringi, kui see sind erutab.
Polegi nii mõelnud.
Nüüd on aeg hakata mõtlema. Mida sa üldse vabal ajal teed?
Vaatan filme, käin väljas.
Lõbutsemas ja pidutsemas?
Jah.
Milline "Rannamaja" Kerli tulevane mees olla võiks?
Kindlasti mitte kole! Tumeda peaga, sest mulle blondid ei meeldid eriti. Karvased mehed ka eriti ei meeldi. Paar rinnakarva elab üle, aga kui on puhmas, siis mitte. Käed võivad ka pisut karvased olla. Natuke on okei, aga kui päris kasukas seljas on, siis on õudne. Mees võiks suht pikka kasu olla. Et kui mul kontsad jalas, siis võiks minust ikka natuke pikem olla. Raha ei ole tähtis, inimene ise annab kõige rohkem. Omadustest on tähtsaim kindlasti ausus. Üks asi, mida hullult vihkan, on valetamine ja petmine.
Sest see on pidevalt sinuga juhtunud?
Jah, see käib minuga kaasas nagu needus. Ma ei tea, mis mul viga on.
Kas sul on veel midagi, mida sa tahaksid eesti inimestele öelda?
Ongi seoses „Rannamajaga“. Kõik, mis minust igasuguses kollases ajakirjanduses on kirjutatud, pole nii, nagu näib. Ma ei ole selline inimene, jätke järgi inimesed! Ma pole selline, et lähen klubisse, viskan esimese mehe üle õla ja viin oma koopasse. See on jama! Ma tahan lihtsalt normaalset meest ja normaalset suhet!
Kui kuskil kirjutatakse sinu kohta midagi valesti, siis sa pole see, kes haarab toru ja helistab, et ajakirjanikul nägu täis sõimata?
Kusjuures peale üht viimast artiklit Kroonikas, siis mõtlesin küll, et kirjutaks midagi krõbedat sellele sitanikerdisele, aga jätsin selle tegemata. Vahet ei ole, keegi niikuinii ei usu.
See on ka tõsi, et kui lähed sitta puutuma…
…siis see läheb rohkem haisema. Ei tasu ära lihtsalt.
Aitäh, Kerli, et viitsisid korraks Pärnust Tallinnasse tulla! Mina omakorda tulen väisama ka Pärnut, et kiigata sinu lemmikkohtadesse.
Kus me Kerliga käisime ja mida tegime, seda vaata juba videost!
.
Kommentaarid (0)