Koroonaviiruses Heidi Hanso: mul on nohu, kummaline põletustunne kopsudes, ma ei tunne lõhna ja maitset (2)

Heidi räägib, et tema lähikondne sai koroonaviiruse diagnoosi ja just nii hakkas naine kahtlustama, et võib ka ise viirusekandja olla. „Erinevalt minust oli tema täitsa haige. Mina ei ole üldse mingite sümptomite käes kannatanud peale nohu ja sellise kummalise põletustunde kopsudes. Lõhna ja maitset ma ei tunne. Terviseamet aga ütleb, et see on ka üks uus sümptom, mille üle paljud kurdavad.“ Heidi sõnab, et veetis üle-eelmisel nädalavahetusel aega Saaremaal Mullifestivalil ja oli üsna veendunud, et on isegi nakatunud, kui tema lähikondsel, kellega festivali ajal hotellituba jagas, koroonatest postiivseks tunnistati. „Tundsin end halvasti küll – tugev vesine nohu, nina limaskestad olid paistes, põsed õhetasid, jõuetus. Köhima otseselt ei ajanud ja palavikku polnud rohkem kui 37,3,“ räägib ta.

Kui kahtlus tekkis, helistas Heidi kohe perearstide nõuandetelefonile ja uuris, mida ta tegema peab. „Öeldi, et kui on olnud kokkupuude, võiks jääda isolatsiooni või karantiini, aga testida pole mõtet, kuna sümptomid on malbed ja tõenäoliselt on lihtsalt külmetus.“ Heidi aga ei jätnud jonni ja konsulteeris ka terviseameti kommunikatsiooniinimesega, kes ütles, et naine võib kiirabisse helistada küll ja oma mure ära rääkida, et ehk tullakse testima. „Väga ilusti tuldi. Laupäeval testiti ja öeldi kohe, et järjekorrad on pikad ja tuleb paar päeva oodata. Nüüdseks on strateegiaid muudetud ja enam nii malbete sümptomitega ei testita,“ on Heidi uute suunadega kursis.

Testijad tulid kolme tunniga

Heidi helistas kiirabisse laupäeva hommikul ja umbes kolm tundi hiljem jõudsid testijad temani. „Kiirabi oli mu hoovil, sinised skafandrid seljas, nagu tulnukatel. Lapsed tegid aknal pilti, neil oli põnev.“ Hanso sõnul oli ta üks viimastest, keda Saaremaal veel kodus testiti. „Kuressaare haigla muutis taktikat ja teatas, et peaks minema Kuressaarde. Ma olin tegelikult natuke üllatunud, et tuldi, sest olin valmis juba linna sõitma.“ Testi tulemused sai Heidi esmaspäeval. „Lugesin meediast, et laupäeva statistika on tulnud, mulle pole helistatud, jõudsin juba hõisata, et kõik on korras. Siis helistas võõras number ja terviseamet teatas, et minu test tuli positiivsena tagasi.“

Paanikasse Heidi enda sõnul ei läinud. „Kuna otsekontakt oli ja ma olen läbi lugenud kõikvõimalikud artiklid ja terviseuuringud selle haiguse kohta, olin üsna kindel, et ma siiski olen kandja. Oleksin olnud üllatunud, kui oleks vastupidi olnud.“ Heidi kiidab terviseameti töötajaid, kes andsid väga professionaalsed juhised, mida edasi teha. „Minu sümptomid olid tõesti imemalbed ja teistel tuttavatel, kellega olen rääkinud – välja arvatud see lähikondne, kellel oli köha ja 39 palavik – on olnud samamoodi. Iga teine külmetushaigus on sada korda hullem. See muidugi ei tähenda, et teistel vanusegruppidel hullemini minnna ei võiks.“

Üks juhis, mis Heidile edasiseks anti oli loomulikult kahenädalane karantiin. „Lisaks jälgida väga oma tervist, vahepeal pisikeste lonksudega vett juua, desinfitseerida-desinfitseerida ja käsi pesta. Klassikalised soovitused, mida inimesed peaksid iga viirushaiguse puhul nagunii tegema.“ Heidi ütleb, et jäi poolteadlikusse karantiini juba tegelikult reedel. „Otsustasin, et kuna mul on olnud lähikontakt, siis austusest inimkonna vastu istun ma üksi kodus. Reede lõunast saati pole ma ühtegi mittevajalikku inimest näinud.“

Supikuked ootavad oma järge

Kuidas Heidil aga kriisivarudega lood on – kas toiduvarud on kodus olemas või tuuakse vajalikke asju ehk ka kotiga värava taha? „Mul on kohe hädaolukord – tegin just kapi lahti ja avastasin, et kohv saab otsa,“ viskab ta nalja. „Neljapäeval läksin poodi vetsupaberit ostma, sest see oli reaalselt majapidamisest otsas ja mul oli väga piinlik tunne. Massipaanikaga ma kaasa ei läinud, ostsin tavapärase koguse. Kaubad pole otsa saanud ja mul pole veel vajadust tekkinud midagi juurde hankida,“ sõnab ta.

„Ongi hea, kui saab need asjad ära süüa, mis kapis seisma on jäänud, külmkapis on ka toitu ja konserve ka. Mul on ka vedanud, sest mul on ootamas umbes kaheksa supikukke ja paar kalkunit. Selles mõttes ma ei muretse ja nälga ka ei karda, paanikasse samuti ei lähe. Praegu pole mõtet paanikasse minna, see ei tee kellegi jaoks midagi paremaks. Vetsupaberit praegu on, küll ma kohvi ka kuskilt välja võlun. Ja kui ei võlu, siis ongi tore, ei peagi kogu aeg kohvi jooma.“

Hanso sõnul on tema Pajuvärava talus ootel olevate tööde nimekiri pikk ja nüüd saab need ehk äragi teha. „Ametilt olen ma ju teletoimetaja ja juhin ka Kanal 2 loomasaadet. Õnneks on meil väga palju materjali ette filmitud, oleme enam-vähem hooaja lõpuni ilusti kaetud ja ma ei pea Tallinnas võtetel olema. Küll aga tuleb mul saadete vahetekstid oma tehnikaga hoovi peal ära teha - mul on väike kaamera, millega saan siin filmida. Saated lähevad selle võrra ka põnevamaks.“ Lisaks toimetab Heidi tervisesaadet „Tuhat tervist“, mida juhib Indrek Ventmann. „Tema teeb seda Tartust, aga mina pean tekste kirjutama ja saateid kokku monteerima, nagu igapäevaseltki. Viljelen juba aastaid kodukontorit, selles mõttes pole midagi erilist.“ Küll aga loodab ta, et saab metsast talvepuud toodud ja ehk pööningult vanad asjadki minema visatud. „Loomad tahavad ju oma osa iga päev, sõltumata sellest, kui haige perenaine on.“

Lapsed koduõppel

Üks väljakutse on ka laste koduõpe. „Esmaspäeval õppisime kolmandas klassis käiva tütre Umaga koos mitu tundi.“ Kui esmaspäeval koolid kaugõppele üle läksid, olid õpilased ja lapsevanemad hädas sellega, et e-Kool hommikul ei töötanud ja jooksis kokku. „Meil on väga toimiv lapsevanemate Facebooki grupp, kuhu õpetaja ilusti PDF-formaadis nädala kava ja lahtikirjutuse pani. Võtsime asjad nädala kava esmaspäeva osa alusel läbi ja kõik toimis. Olukord on selline, et kõik asjad ehk ei toimi laitmatult, aga see ei tähenda, et me hakkama ei saa.“

Seda, kuidas meeleolu Saaremaal üldiselt on, Heidi öelda ei oska. „Mu lähimad naabrid on 300 meetri kaugusel ja ma ei näe ühtki inimest, olengi konkreetselt keset metsa. Loen kohalikke lehti, koroonablogi toimib väga ilusti ja inimesed on teavitatud,“ sõnab ta. „Kõik minu lähikondsed on väga rahulikud ja arusaajad, et praegu on nii, sellega tuleb hakkama saada ja vaatame hiljem edasi. Ma ei ole kuulnud, et mingit suurt paanikat oleks.“ Heidi sõnab, et kui ta neljapäeval poes käis, polnud ka kaubapuudust, ainult tatar oli otsas. „Ma arvan, et praegu on olukord täpselt selline, nagu inimene seda näha soovib – kui soovid paanikat külvata, on praegu selleks ideaalne aeg, aga kui soovid rahulikult toimida ja vaadata, mis juhtuma hakkab, on ka selleks kõik võimalused loodud.“