„PUUDUTA MIND“ | Toitumisterapeut Jaanika Tapver teab: need toitained tagavad tugeva immuunsüsteemi ka raskeimal ajal

Allpool peatub saadet "Puuduta mind" väisanud toitumisterapeut Jaanika Tapver lähemalt nendel toitainetel, mille puudus mõjutab otseselt immuunsust. Nagu me teame, on ka koroonaviirusega nakatumine seotud inimese immuunsüsteemi tugevuse ja vastupidavusega.

Vaata saadet Jaanika Tapveriga SIIT!

A-vitamiin ja karotenoidid

A-vitamiin on infektsioonivastane vitamiin ja immuunsuse tugevdaja. Tugevad immuunsüsteemi mõjutajad on ka karotenoidid, millest paljud muudetakse kehas A-vitamiiniks. Need on looduslikud pigmendid, millest kõige tugevama A-vitamiini aktiivsusega on beetakaroteenid.

A-vitamiini allikad: maks, täispiim, kalaõli ja –maks;
A-vitamiini provitamiinide karoteenide allikad: kollased ja oranžid köögi- ja puuviljad, näiteks: porgand, bataat, mango,aprikoos; rohelised lehtviljad, näiteks lehtkapsas, spinat, petersell.

PS! Kuna tegu on rasvlahustuva vitamiiniga, jälgi, et tarbiksid köögivilju süües ka rasvaineid (näiteks oliiviõli, avokaadot, kookosrasva, kõrvitsaseemneid jms).

C-vitamiin

C-vitamiin on antiviraalne ja antibakteriaalne, kuid peamine toime on tal immuunfunktsiooni tugevdamine. Paljud uuringud kinnitavad, et C-vitamiin on kasulik külmetushaiguste ja teiste infektsioonide korral, vähendades nende sagedust, tõsidust ja kestust. Selle varud tühjendatatakse kiiresti stressi ja infektsioonhaiguste ajal.

C-vitamiini allikad: Eesti viljadest on kõige rohkem C-vitamiini kibuvitsamarjades, järgnevad petersell, paprika, astelpaju ja mustad sõstrad.

Üldiselt on head C-vitamiini allikad toored köögiviljad, puuviljad, marjad, rohelised salatilehed.

PS! C-vitamiin hävineb kuumutamisel ja õhuga kokkupuutel, seega keedetud moosidest me C-vitamiini ei saa. Samuti ei tasu smuutit kauaks seisma jätta, ka siis kaob C-vitamiin.

E-vitamiin

E-vitamiinil on immuunfunktsiooni tugevdav toime.

E-vitamiini allikad: mandlid, pähklid, nisuidud, kala, seemned, kanaliha, avokaado, punane paprika.

D-vitamiin

Uuringutes on leitud tugevaid seoseid D-vitamiini madala taseme ja üldise kehva tervise vahel. Seega tasub D-vitamiini sisaldus organismis kindlasti normis hoida.

D-vitamiini allikad: kala, või, munakollane, maks ja seened. D-vitamiini on meie kliimas üldjuhul vaja lisandina juurde võtta, kuna toidust ei ole võimalik piisavat kogust saada.

B6-vitamiin

B6-vitamiini puuduse tagajärg on immuunsuse langus.

B6-vitamiini allikad: täisteravili, banaan, maitsepärm, kurkum, petersell, kana, kala.

Foolhape ja B12-vitamiin

Nende puudusel väheneb immuunrakkude tootmise ja võõrrakkude hävitamise võime.

Foolhappe allikad: rohelised lehed, marjad, maks, pärm, seemned.

B12-vitamiini leidub loomses toidus: maksas, kanas, munas, lihas, juustus.

Raud

Rauapuudus on tavaline immuundüsfunktsiooni põhjustaja väga paljudel inimgruppidel: lastel, fertiilses eas naistel ja aspiriini tarvitavatel eakatel. Juba piiripealne rauapuudus, mis vere rauasisaldust ei vähenda, mõjutab immuunsüsteemi.

Raua allikad: maks, verivorst, maitseained ja -ürdid, kuivpärm, kakaopulber ja tume šokolaad, kanepiseemned, kaer, rukkikliid, seemned.

PS! Taimset rauda omastab keha 5%, loomset 25%. C-vitamiin aitab rauda omastada.

Tsink

Tsingi roll immuunsuse tugevdamisel on soodustada võõrkehade ning mikroobide hävitamist ja kaitsta vabade radikaalide kahjustuse ees. Tsink takistab paljude viiruste kasvu.

Tsingi allikad: pärm, seemned, pähklid, kaunviljad, maks.

Seleen

Seleeni puudus vähendab vastupanu infektsioonidele.

Seleeni allikad:kala, liha, munad, parapähklid, täisteravili.

PS! C-vitamiin aitab seleeni omastada.

Valgud

Valkudest moodustatakse aminohapped, mis on keha ülesehitusmaterjal ja väga vajalik ka immuunsüsteemile.

Soovitatav on tarbida nii loomseid (liha, kala, muna, piimatooted) kui ka taimseid (kaunviljad, pähklid, teraviljad) valke.

Olge terved ja õnnelikud!