Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas keelde ilmus värdkeelend koroonaviirus 

Tõnis Erilaid, 16. märts 2020, 07:50
Foto: Vida Press
Kui maailma terviseorganisatsioon WHO hakkas otsima Hiinas levima hakkavale viirusele nime, siis lükati kõrvale mõte ristida see Wuhani viiruseks.

Sealselt loomaturult näis ju tõbi olevat alguse saanud. Leiti aga, et see poleks sobiv. Analoogia põhjal Päikese krooniga antigi viirusele inglise keeles nimeks coronavirus. Eesti keelde tehti kiiresti toortõlge – koroonaviirus –, mõtlemata, et meil juba üks koroona on. Mäng, mida vanasti paljudes töökohtades puhkehetkel klõpsiti.

Viimases Sirbis kirjutab filosoof Valdar Parve: mis häda pärast toodi keelde kuningliku peakatte (kroon) läänemeresoomelikule hääldusele võõras pseudoladinakeelne tõlge.

„Kroonjas viirus ehk kroonviirus ehk pärgviirus nakatas eesti keele,“ arvab Parve. „Ta sunnib paisutama tõlkeprogramme lauseanalüüsi võrra, et arvuti teaks ja kasutaja saaks teada, kas teemaks on mäng või viirus. Ta (koroonaviirus) ingliskeelestab eesti keelt,“ ütleb filosoof. „Viirust võime ette kujutada kui plehku pannud geeni. Ta siseneb rakku ja paljuneb sellega koos kuni immuunsüsteem selle nullib, või oma uue peremehe hukuni. (Peremeheks võib olla rakk, kude, indiviid, aga ka rahvas.) Viirusnakkustega samal moel levivad ka pahakeeleväljendid...“

Tõesti tuleks kohmaka võõrkeelendiga võidelda. Kui meil mujal on kroon, siis ehk kutsume ka seda suure ohu allikat ikka kroonviiruseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee