115 KOROONAHAIGEGA EESTI: eriolukorras ei soovitata inimestel riigist lahkuda, sissetulijad pannakse karantiini (3)

Eriolukord paneb keelu suurematele kogunemistele, spordisündmustele ja kultuuriasutusele nagu kinod ja muuseumid. Samuti peatab see koolis käimise, aga mitte õppetöö, mis jätkub kaugõppel. Suurema kontrolli alla läheb ka piir. Seal vaadatakse kõikide sisenejate puhul üle, millisest riigist nad tulevad. 
Reedese tööpäeva lõpuks oli Eestis terviseameti andmetel 68 koroonaviirusega nakatunut (laupäeva õhtul 115), kuid sotsiaalminister Tanel Kiik hindas pressikonverentsil, et tegelik arv on suurem ja kasvab veelgi.

„Me kõik peame koos pingutama ja me saame sellest hullust viirusest võitu. Meie töö on see, et meie majanduslangus oleks võimalikult pehme ja et me saaksime võimalikult kiiresti minna tagasi tavaolukorda,“ ütles Ratas eriolukorrast rääkides.

Siseminister Mart Helme ütles, et eriolukorra lõppemise tähtaeg – 1. mai – ei ole lõplik, vaid tinglik kuupäev. „Me loodame, et selle ajaga saame olukorra kontrolli alla, aga kui vaja, siis pikendame tähtaega. Meil oli väga lihtne küsimus. Kas me eelistame raha või inimesi? Me valisime inimesed,“ selgitas Helme. Seejuures tehakse tööd selle nimel, et ennetada võimalikku töötuse kasvu.

Välisminister Urmas Reinsalu soovitas inimestel loobuda välisriikidesse reisimisest. Valitsusel on soov hoida kriisikolletest tulnuid Eestist eemal. Kui nad peaksid riiki sisenema, siis ootab neid karantiin. „See on otsus, mille valitsus langetas,“ ütles Reinsalu.

Sotsiaalminister tuletas meelde, et haiguse suurim riskirühm on eakad ja krooniliselt haiged, mistõttu saavad näiteks riskirühma kuuluvad hooldekodud külastuskeelu. Kiik lisas, et rõhku pannakse isikukaitsevahenditele ja nende hankimisele.

Peaminister on ka uurinud, milline on toiduvarude olukord poodides. Kuigi neljapäeval levis palju pilte tühjadest poeriiulitest, ei jõutud Ratase sõnul neid lihtsalt piisavalt kiiresti täita. „Olukord taastatakse nii ruttu kui võimalik,“ rääkis minister. „Paanikaks põhjust ei ole. Poodides ei pea seisma järjekorras.“

Päeva teisel pressikonverentsil astusid kaamerate ette sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahandusminister Martin Helme. Valitsusliikmete sõnavõtud keskendusid meetmele, mida valitsus kavatseb ette võtta, et hoida riigi majandust ja kodanikke vee peal. Kiik ütles, et nende valdkondade inimestele, kelle töö iseloom ei võimalda teha kaugtööd, leitakse võimalus töötasu hüvitamiseks.

Rahandusminister ütles, et riik kavatseb võtta miljard eurot laenu. Rahandusministeeriumi arvutustel võib viirus sellel ja järgmisel aastal riigieelarvest võtta 1,5–2 miljardit eurot.

Piirikontroll taastub

Mart Helme sõnul algasid piiril ümberkorraldused juba möödunud ööl ning järgnevatel päevadel need jätkuvad: kohale viiakse rohkem varustust ja töökäsi. Siseminister andis mõista, et ühel hetkel võivad piiril abiks olla abipolitseinikud ja kaitseliitlased. Helme sõnul tähendab karantiin piiril seda, et inimesed peavad ennast kaheks nädalaks teistest isoleerima. „Neljapäeval oli mitmeid variante, kuidas seda lahendada, aga midagi ei ole kokku lepitud,“ rääkis ta. Lihtsaim variant oleks usaldus. „Inimene annab allkirja, et ta selle aja jooksul on sellel aadressil,“ ütles Helme. Kui karantiinis olija peaks midagi vajama, siis peaks talle appi tulema kohalik omavalitsus.

Mida eriolukord muudab?

Avalikud kogunemised

• Keelatud on kõik avalikud kogunemised. Valitsuse pressikonverentsil täpsustas Jüri Ratas, et matused ja pulmad ei kuulu keelu alla, küll aga tuleks suuremad kogunemised, näiteks sünnipäevad, edasi lükata. Samuti võib käia jõusaalides ja spaades.

Õppetöö haridusasutustes

• Alates 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.
• Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette juhised ja materjalid õppetöö edasiseks korraldamiseks.
• Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.
• Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.
• Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.
• Alates 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine. Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus

• Kõikides piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll, et tuvastada inimestel koroonaviiruse tekitatud haiguse sümptomeid.
• Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.
• Liinil Tallinn–Stockholm–Tallinn peatatakse kruiisireiside müük.

Riskipiirkonnad

• Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.

Muu elukorraldus

• Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.
• 1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.
• 1. maini on keelatud spordivõistlused.
• Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.