Mart Ummelas oli terava keelega ja kohati sapine mees, kel oli igast asjast oma kindel arvamus. Juba ajakirjanikutee algusest peale. Olav Osolin kirjutab oma mälestuseraamatus, et kui ta saadeti koos kursusekaaslase Ummelasega, nagu omal ajal kombeks, kaheks kuuks sõjaväelaagrisse Klaipeda külje all, siis tegid nad seinalehe Kolokol. Ummelas joonistas sinna kirikukella, mille tila meenutas mehe suguelundit ja kirjutas juurde „organ rotõ“. Polkovnik läks näost punaseks kui vähk ja hetk hiljem kadus seinaleht olematusse.
Eks see terav keel ja sapilisus torkas omal ajal eriti silma tema internetikommentaarides, mida Ummelas ehk Ummi vastu tavale oma täisnimega varustas. Need äratasid alati kaaskommentaatorites vähemalt peavalu ja vastulausete tulva. Loomulikult varjunime all.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid