Foto: Viljar Voog
Poliitika
13. märts 2020, 17:30

Mart Helme: kui vaja, siis pikendame eriolukorda

Eestis on üle 70 koroonaviirusesse nakatunu. Riik võtab miljard eurot laenu ja teeb maksusoodustusi (4)

Neljapäeva hilisõhtul kuulutas valitsus Eestis välja eriolukorra, mis kestab kuni 1. maini. Reedel toimus valitsusliikmete osalusel kaks pressikonverentsi. Kõige olulisemate uudistena selgus, et reede õhtul kella 16 seisuga on Eestis üle 70 nakatunu, ent see number võib olla palju suurem, samuti et riik võtab miljard eurot laenu ning teeb ettevõtetele maksusoodustusi ja kompenseerib haigeks jäänud inimestele nende töötasu. 

Kell 16 alanud pressikonverents, kõnelesid Tanel Kiik ja Martin Helme

Hommikul kell 9 toimunud pressikonverents, kõnelesid Jüri Ratas, Mart Helme, Urmas Reinsalu ja Tanel Kiik. 

Mis seis on Eestis koroonaviirusega?

Kuigi Tanel Kiik ei soovinud pärastlõunasel pressikonverentsil täpset nakatunute arvu välja öelda, teatas Martin Helme, et neid on üle 70. Hommikul oli see number 41. Hiljem lisas sotsiaalminister, et nagu kõikides teistes riikides, on ka Eestis tegelike nakatunute arv suurem, kui ametlikult teada on antud. 

"Number kasvab ilmselt peagi üle saja," sõnas Kiik nakatunute arvu kohta. Helme lisas, et nakatunute arvu kiirus kasvab samas tempos teiste riikidega.

Sotsiaalminister teatas, et kuna viirusekandjaid tekib juurde ka teistesse maakondadesse ning tõus on tulnud mitmes piirkonnas, siis Saaremaad karantiini ei panda, küll aga edastas minister üldise reisisoovituse – võimaluse korral jätta ära kõik maakondadevahelised reisid, muu hulgas mandrilt saartele ja vastupidi. 

Kiik sõnas, et päevas tehakse üle saja koroonaviiruse testi, vastavalt võimekusele, ning lisas, et analüüsivõimekus on kasvanud. Ta tõi ka näite, kuidas ühele inimesele tehti test peiteajal ning see osutus negatiivseks. Kui samale inimesele tehti test sümptomite ilmnemisel, osutus see aga positiivseks. "Enne kindlaid sümptomeid pole mõtet testi teha," toonitas Kiik, lisades, et testide tegemise vajalikkuse otsustavad perearstid – kas teha kohe või nädala pärast. 

Sotsiaalminister toonitas, et eelisjärjekorras teenindatakse tõsisemate sümptomitega ja riskirühma kuuluvaid inimesi, nagu näiteks eakaid ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi. 

Helme ütles omalt poolt, et levik Eestis ei ole suuremõõduline, aga enam pole võimalik olukord, kus iga individuaalne patsient saab kutsuda kiirabi ja talle tehakse kodus test. "Kui eile alustasime Eestis eriolukorda, siis meie esmane eesmärk on vähendada inimestevahelist kontakti," ütles rahandusminister ning lisas, et järgmised 10–15 päeva näeme viirusesse nakatunud inimeste arvu kasvu.

"Pärast seda on näha, kas praegu vastu võetud meetmed on aidanud või mitte. Kui siis nakatunute arv ei lange, peab valitsus kaaluma, mida muud ette võtta. Küsimus on, kas ujulad ja spordisaalid paneme kinni, ka kaubanduskeskused. Me jälgime olukorda," sõnas Helme. 

Millised meetmeid rakendatakse majanduse turgutamiseks?

Kiik ütles pärastlõunasel pressikonverentsil, et nende valdkondade inimestele, kelle töö iseloom ei võimalda kaugtööd, leitakse võimalus töötasu hüvitamiseks. Ta sõnas, et teisipäeval töötukassa koosolekul otsustatakse, millistel viisidel hakatakse toetama sissetulekute kompenseerimist nendel inimestel, kes jäävad osaliselt või täielikult sissetulekust ilma. 

Rahandusminister Martin Helme ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et riik kavatseb võtta miljard eurot laenu ning kasutas majanduse kirjeldamiseks korduvalt sõna šokk. "Meil on tekkinud parem pilt, mis on riskid ja mis on meetmed nendega toimetulekuks. Lisaks töötukassale otsime võimalusi, et karantiini saadetud inimestele nende haiguspäevad kompenseeritakse teiste meetoditega," rääkis minister. 

Helme sõnul on valminud majandusele kaks kiirprognoosi: leebema prognoosi kohaselt asendub kaheprotsendiline kasv nullprotsendilisega, halvimal juhul tuleb viieprotsendiline kogulangus, et SKP langeb -3% peale. "See juhtub siis, kui me ei tee midagi. Meie eesmärk on, et majandus kasvaks sel ja järgmisel aastal. Teame, et maksulaekumised vähenevad, suurusjärgus 400 miljonit. Teame, et on oodata paratamatuid lisakulutusi seoses haigustõrjega, mis lisanduvad meie eelarvele. Soovime majandust stimuleerida

Selleks on erinevaid võtteid, mõned kiired ja vahetud. Üritame käivitada läbi Kredexi, et tagada ettevõtetele likviidsust ja võimaldada neile edasisi laenusid, kas olemasolevaid laene refinantseerida või saada uusi. Mõnes sektoris kompenseerime ettevõtetele saamata jäänud tulu, et nad ei läheks pankrotti. Soovime teha maksuleevendusi, tekitada näiteks maksude tasumisele moratooriumi. See on omakorda lisamiinus riigile. Kui vaatame kulusid kokku, räägime suurusjärgus 1,5 kuni 2 miljardilisest summast. Need on esialgsed numbrid. Kui välikeskkond läheb veel hullemaks, siis prognoosid võivad olla veel hullemad. Optimistliku stsenaariumi kohaselt haigus taandub mõne kuu jooksul Euroopas ja mujal maailmas. See on see pilt, kus oleme."

Ta lisas, et rahandusministeerium teeb konkreetse ülevaate meetmete reast, sealhulgas võimalik jõustumise ajaraam, kulu ja muu vajalik. Mõnel juhul on vaja näiteks valitsuse otsust või nõukogu, näiteks haigekassa, otsust. 

Helme rääkis, et maksulangetusest on räägitud laevandus-, toitlustus- ja hotellisektorites. "Me pole konkreetseid meetmeid vormistanud."

Helme toonitas, et nende eesmärk on võimalikult väike majanduslangus. "Kui laseme vabal turul toimida suhteliselt määramatu kriisi olukorras, tähendaks see sisetarbimise ja nõudluse langust, mis survestaks omakorda ettevõtjaid vähendama tootlust. Me tahame hoida tööhõivet kõrgel."

Ühtlasi loetles Helme ette summad, mis on riigil reservides olemas ja mida saab kasutada. Näiteks haigekassal on reservis 198 miljonit. Kiik sõnas, et teda riigieelarve miinus muretsema ei pane, ning lisas, et praegu valitseb suur teadmatus, kaua peavad inimesed töölt kõrvale jääma.

"Eelarve tasakaalul pole tähtsust, on tähtsamaid prioriteete," lausus Helme ning ütles, et laen võetakse igaks juhuks. Ta lisas, et praegu on laenamine mõistlik. "Kui olukord läheb seoses koroonaviiruse levikuga hullemaks, on ka kallim laenu võtta."

Rahandusminister ka rõhutas, et ei tegeleta sendisaagimisega: "Meil ei ole mõtet ennast petta, oleme väga suures [ohus] majandus- ja tervisesituatsioonis. Meil on vaja terve ühiskond mobiliseerida, sel on küljes oma hinnalipik."

Eriolukord Eestis

Peaminister Ratas teatas hommikul, et eriolukorda hakkab juhtima tema ise. 

„Mõistan ebamugavust mida see eriolukord meile tekitab, aga kaalul ei ole ainult inimeste tervis, vaid ka Eesti inimeste elude kaitse,“ sõnas ta.

Eriolukord paneb keelu suurematele kogunemistele ja spordiüritustele. Samuti peatab see haridusasutustesse kogunemise, kuid mitte õppetöö. „Muuseumid ja kinod on külastajatele suletud esimese maini,“ lisas Ratas.

Suurema kontrolli alla läheb ka piir. Seal vaadatakse kõikide sisenejate puhul üle see, millisest riigist nad tulevad. 

„Head Eesti inimesed, me kõik peame koos pingutama ja me saame sellest hullust viirusest võitu. Meie töö on see, et meie majanduslangus oleks võimalikult pehme ja et me saaksime võimalikult kiiresti minna tagasi tavaolukorda,“ ütles Ratas lõpetuseks.

Siseminister Mart Helme kinnitas, et eriolukorra välja kuulutamine ei olnud valitsusele hooletu ja mõtlematu otsus. Helme sõnul on ministrid juba pikemat aega tööd teinud selle nimel, et kriisi ära hoida.

„Võin kinnitada teile, et valitsus ei tegutse uisapäisa mingite jooksvate küsimuste lahendamisega, vaid tegeleb kogu probleemiga väga süsteemselt. Kuigi me panime eriolukorra tähtajaks esimese mai, siis see on ikkagi tinglik kuupäev. Me loodame, et selle ajaga saame selle kontrolli alla, aga kui vaja, siis pikendame seda. Meil oli väga lihtne küsimus. Kas me eelistame raha või inimesi? Me valisime inimesed,“ rääkis Helme.

Välisminster Reinsalu rõhutas seda, et inimesed kaaluksid välisriikidesse reisimisest loobumist. Samuti on valitsuse soov, et kriisikolletest tulnud inimesed Eestisse ei siseneks ja kui sisenevad, siis ootab neid karantiin.

Sotsiaalminister Kiik tuletas meelde, et haiguse suurim riskirühm on eakad ja krooniliselt haiged. Kuigi varem on antud soovitusi nende kaitsmiseks, siis nüüd on Kiige sõnul kohustuslik riskirühmadele muu hulgas külastuskeelu panemine (näiteks hooldekodudes). Riik suunab palju tähelepanu isikukaitsevahenditele, kinnitas minister.

Kiige sõnul on tal plaanis töötukassaga arutada seda, kuidas töötukassa saab toetada ja ennetada võimalikku töötuse kasvu. „Mart Helme ütles õigesti, et kõige olulisemad on inimesed. Kui panna kõrvuti inimesed ja raha, siis tegelikult ongi meie inimesed need, kes meie riiki üleval hoiavad,“ sõnas ta.

Kiik märkis, et praegu ei ole aeg lõbutseda ja kultuurielu nautida, vaid aeg end ja oma lähedasi hoida. „Meie kõigi ühine soov on hoida Eesti inimeste elusid,“ sõnas ta ja lisas, et eriolukorras vastu võetud piirangud ja otsused põhinevad näidetel, mida on nähtud välismaal kõige paremini toimivat.