Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas loodeti sõjatallermaast eemale jääda 

Tõnis Erilaid, 13. märts 2020, 00:11
Foto: Aldo Luud
13. märtsil 80 aastat tagasi kirjutas riigisekretär Karl Soonpää oma päevikusse: „Eila õhtul on rahu Soome-Vene vahel alla kirjutatud. Vene saab Karjala kannakse koos Viiburiga, Hango 30 aastaks, Kalastaja poolsaare. Vist ka Sortavala ümbrusest maid. Igatahes peaks nüüd esialgu tulema rahunemine Balti basseinis, s.o. sündima huvide ja sündmuste nihkumine lõuna ja lääne poole. Meile peaks see olema kasulik – nüüd on šansse sõjatallermaast eemale jääda.“

14. märtsil arutati lisaeelarvet. „Unt avaldab arvamust, et nüüd kui põhjamaadel rahu, ei pruugiks ka meil vahest enam nii palju kulutada sõjaväele. Laidoner arvab Soome asjust: soomlastel on laskemoon otsas,“ märgib Soonpää.

13. märtsi ajalehed kirjutasid, et 50 000 prantslast olid valmis Soomele appi marssima, kuid Rootsi ja Norra teatasid, et nad ei salli lääneriikide sekkumist. Teisisõnu – ei luba vägedel läbi oma riigi minna. „Meie ei taha näha Skandinaaviat ja Soomet muudetuna liitlaste põhjatiiva lahinguväljaks,“ tsiteerib neid Päevaleht. Prantsusmaa peaminister Édouard Daladier ütles siiski, et kui soomlastelt tuleb abipalve, siis nende ekspeditsioonikorpus asub teele. Soomel oli ju toona väljapääs jäävaba Liinahamari sadama kaudu põhja Barentsi merele. 

Soome välisminister Väinö Tanner lubas prantslaste pakkumisele vastata 12. märtsil. Samal päeval, kui sõlmiti rahuleping.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee