Infotund ei jõudnud isegi alata, kui tekkis küsimus, kas hiljuti reisil käinud saadikud peaksid üldse tööle tulema. Spiiker Henn Põlluaas märkis, et loomulikult peab viiruse levimise olukorras olema vastutustundlik ja võimalusel koju jääma. Samas on Põlluaasa sõnul vajalik, et riigikogu hääletusel oleks tagatud sarnane võimude vahekord nagu siis, kui kõik kohal on. Sellisel moel ei ole hääletuste tulemused kallutatud.
Kõige rohkem said riigikogulastelt küsimusi Ratas ja Aab. Enamik neist olid seotud koroonaviirusega.
Kas opositsiooni kaasatakse?
Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut uuris peaminister Rataselt, kas ta peab praeguses kriisiolukorras oluliseks valitsuse läbipaistvat tegevust ja koostööd opositsiooniga.
Peaminister vastas, et tänaseks on valitsus hoopis teises töötsüklis, kus kohtutakse mitu korda nädalas ja kaasatakse koroonaga seotud aruteludesse ka eri valdkondade eksperdid. „Valitsus alustas koroonaviiruse tõkestamise osas mitu nädalat tagasi tegevust. Meie jaoks on kõige olulisem tagada Eesti inimeste tervis ja elu. Teha kõik, mis meist lähtub, et viiruse levikut tõkestada. Selleks oleme teinud väga konkreetseid samme,“ seletas Ratas ja tõi näiteks selle, kuidas on laienenud viiruseproovide võtmine. Samuti märkis Ratas, et piiripunktides tehakse ka vastavat teavitustööd. „Saan aru et see võib ka majandust mõjutada ja siinkohal on koostöö opositsiooniga väga tervitatav,“ ütles ta lõpetuseks.
Karantiininõudest ei piisa
Keit Pentus-Rosimannus tõi välja, et viiruse tõkestamisel on olnud edukamad need riigid, kus on karantiininõuded karmimad. Samas on reformierakondlase sõnul inimesi, kes ei saa lubada endale karantiini jäämist ja lähevad ikkagi tööle. „Kas, kuidas ja millises mahus on valitsusel plaanis kulude katmisel osaleda?“
Ratas märkis, et valitsus on sellele mõelnud ja tõi näiteks Kristiine gümnaasiumi, kus karantiini eiramine mõjutas tema sõnul ligi 800 õpilase ja nende pere elu. „Ma olen sellega päri, et nakkushaiguse tahtliku levitamise eest on meil määratud rahaline karistus. Kõigil on võimalik perearstilt haiguslehte taotleda ja saada see kaks nädalat puhkust. Riskipiirkonnast naasnud inimese puhul peab perearst lähtuma konkreetsest juhtumist. Nii palju soovin ma veel öelda, et kõik ei saa kaugtööle koju jääda ja ma loodan, et tööandjad on siin piisavalt mõistvad, et annavad võimaluse oma tööd kodust teha,“ sõnas ta. Ratas lisas, et kaks nädalat puhkust ei peaks võtma vaid need, kes on riskipiirkonnast Eestisse naasnud, vaid ka nende lähikondlased.
100 juures on punane joon
Pentus-Rosimannus küsis ka selle kohta, kuidas valitsus suhtub suurematesse rahvakogunemistesse. Kuigi terviseamet on soovitanud rahvusvahelised üritused ja kogunemised edasi lükata, siis kuidas suhtutakse kohalikesse suurüritustesse. Pentus-Rosimannus mainis näiteks Lasnamäel plaanitavat Filipp Kirkorovi kontserti, mis paistab siiski toimuvat.
Peaminister Ratas kinnitas, et ei ole soovitatav suuremaid kogunemisi korraldada. „Homme on minul plaanis teha valitsusele ja kabinetile ettepanekud, nii juhtimisstruktuuri tõhustamiseks valitsuskomisjoni moodustamise osas kui ka teatud väga konkreetsete meetmete rakendamise osas, mis puudutab ka konkreetseid Eesti-siseseid üritusi,“ selgitas Ratas ja lisas, et enam kui saja osalejaga üritused peaks ära jätma. Peaministri sõnul on Eesti nüüdseks sellises faasis, kus tuleb välja anda väga konkreetsed soovitused.
Majandust ootavad rasked ajad
Peaminister Ratas kiitis infotunnis rahandusminister Martin Helmet, kes ütles teisipäeval saates „Esimene stuudio“, et Eesti on koroonaviiruse pärast majanduskriisis. Kiitus ministrile oli vastuseks Andres Sutti küsimusele. Ratase sõnul on selge, et koroonaviirus on mõjutamas maailma ja sealhulgas ka Eesti majandust. Sutt uuris, kas ka peaministri sõnul on kriis. „No ma ei saa aru, mis on Reformierakonnal selle majanduskriisiga. Kindlasti on majandusolukord habras ja ma tunnetan ekspertide hinnangu põhjal, et meil on raskemad ajad ees. Selle osas on võimalik meil erinevaid meetmeid rakendada. Olen sama meelt sellega, et kui me räägime majanduse turgutamisest, siis positsiooni täiskärpest, nagu tehti kümme aastat tagasi, siis seda ma ei toeta. Eilsel Euroopa Liidu ülemkogu videokonverentsil oli ka juttu, et peab kohalikke ettevõtteid aitama, ja räägiti ka riiklikul tasemel abi pakkumisest, et säiliks paindlikkus ja mingisugune konkurents,“ sõnas Ratas, kes lisas, et rahandusminister Helme on loonud majanduse olukorra jälgimiseks eraldi töörühma.
Kohalikud omavalitsused
Riigihalduse minister Jaak Aab sai Urve Tiiduselt küsimuse selle kohta, kuidas on maapiirkonnad valmis toime tulema koroonaviirusega, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on nimetanud pandeemiaks. Minister Aab sõnas, et kohalike omavalitsustega hoitakse tihedat kontakti ja tehakse nendega teavitustööd. Näiteks peavad kohalikud omavalitsused oma ametnikega rääkima sellest, kui väga on neil tarvis välislähetustel käia. Samuti peavad kohalikud omavalitsused hoidma silma peal viirusele vastuvõtlikumatel inimestel (osades piirkondades on keelatud hooldekodude külastamine) ja tagama ka selle, et karantiini puhul oleks nakatunud inimesel võimalik kuidagi kulleriga hankida endale vajalikku toitu ja muid asju.
Kommentaarid