Foto: Robin Roots
Eesti
10. märts 2020, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas peeti kaasaja kõmulisemat nõiaprotsessi

Kuigi ajalugu väidab, et nõiaprotsessid vaibusid Eestis juba XVIII sajandil, siis päris täpne see pole. Viljandi ringkonnakohtus seisis veel 1935. aasta kevadel kohtuhärrade ees Abja-Paluojalt pärit 40aastane Juuli. Teda süüdistati selles, et ta meelitas mitmesuguste nõiatempude abil kohalikult pangateenijalt välja kõik säästud, kokku 500 krooni, ja pani naise tuttavatelt raha lisaks laenama. Pangateenija kahju oli 1085 krooni.

Juuli kinnitas ohvrile, et tal on salapärane Seitsmes Moosese raamat. Selle abil saavat inimesi kõiksugu kurja eest kaitsta. Pangas ei tasuvat raha hoida. Antagu tema kätte. Kui raha raamatu vahele panna, ei kao see ära. Samuti võib tema kätte oma riided tuua. Juuli põletab need ära ja külvab tuha pangateenija maja ette, mis kaitsvat kurja silma eest.

Kui aga Juuli käsud täitmata jäetakse, siis ootavat pangateenijat suur valu ja raske haigus.

Kui võimud asjast kuulsid, korraldati Juuli juures läbiotsimine. Polnud seal ei raha ega Seitsmendat Moosese raamatut. Leiti vaid pangateenijalt välja petetud padi ja lina.

Juuli eitas kohtus oma süüd ja palus end õigeks mõista. Pangateenijal oli aga kohtu ette tuua kümme tunnistajat, kes nõidumist tõestasid. Kohus otsustas: Juuli läheb aastaks vangi ja peab pangateenijale maksma kelmusega saadud raha tagasi. 

Esiti pääses nõid küll 50kroonise kautsjoni vastu vabadusse.