Korvitäis Sipsikuid, kes ootavad Tartu mänguasjamuuseumisse loodud Anu ja Mardi koduesikus mängukaaslasi. Foto: Aldo Luud
Aigi Viira 9. märts 2020 22:30
Esmalt on väike valge värav, seejärel esik. Kõigepealt kummikud jalast ja alles seejärel Sipsiku maailma. Pääs tubadesse avaneb läbi kahe ukse – kõrgem on täiskasvanuile, madalam lastele ja Sipsikutele. „Oleme ehitanud Anu ja Mardi kodu, millel on ka tagaaed,“ kirjeldab Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits, kuidas näituse „Sipsik seikleb“ maailm on loodud. Tubades on kõik nii nagu animafilmis „Sipsik“ nähtud, alates telekast ja lõpetades perepiltidega, mis roosatapeedilisi seinu ehivad. 

Esmalt on väike valge värav, seejärel esik. Kõigepealt kummikud jalast ja alles seejärel Sipsiku maailma. Pääs tubadesse avaneb läbi kahe ukse – kõrgem on täiskasvanuile, madalam lastele ja Sipsikutele. „Oleme ehitanud Anu ja Mardi kodu, millel on ka tagaaed,“ kirjeldab Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits, kuidas näituse „Sipsik seikleb“ maailm on loodud. Tubades on kõik nii nagu animafilmis „Sipsik“ nähtud, alates telekast ja lõpetades perepiltidega, mis roosatapeedilisi seinu ehivad. 

Esikuseinal ripub aukohal Edgar Valteri joonistatud Sipsik, mis kirjanik Eno Rauale lõpuks passis – see triibulise kostüümiga tegelane, nagu kõik teda teavad. „Valter joonistas ju palju Sipsikuid, enne kui ta õigeni jõudis,“ selgitab Marge. „Ta joonistas suure punase ninaga Sipsiku ja täpilise kostüümiga Sipsiku. Versioone oli päris palju, kuid triibulise kohta ütles Raud, et see on ja see jääb.“ Toona läksid Sipsiku lood lasteajakirjale Täheke ning neid ilmestasid joonistused, mille Sipsik on veidi kopsakam ja pisut hõredama juuksepahmakaga kui vastse animafilmi peategelane. 

Väike Iiris, keda mänguasjamuuseumi rahvas nimetab „meie Sipsikuks“, on näituse juba enne selle avamist kordi läbi mänginud. „Sipsiku“ raamatu luges talle ema ette, film on ka vaadatud, kuid ilmselgelt on kõige ägedam Sipsiku seiklused ise läbi teha. Nii silkabki Iiris kui keravälk klotsilaua tagant kollasesse taksosse turnima, seejärel sööstab raketti ning jõuab kibekiiresti läbida ka seenemetsa ja pesukuivatamisala. Kõnelemata sellest, et ta on kibe käsi ka katusel ronimises ning ploomide ja herilaste loopimises. „Iirisega me katsetasime, kuidas selle näitusega on,“ ütleb Marge. „Näiteks proovisime, kuidas pildiklotsid kokku lähevad või kuidas raketiga Kuule lennata.“ 

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • 8 digiväljaande lugemisõiguse
  • Üle 1300 tellijale mõeldud artikli kuus
  • Jagada tellimust 4 sõbraga
  • Võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99