Inimesed

Tavapärase esemenäituse asemel on Tartu mänguasjamuuseumi vastne väljapanek „Sipsik seikleb“ pesueht mängumaa ehk käed-külge-näitus

„Kui sa ei ole veel „Sipsikut“ lugenud, tekib ehk näitusel tunne, et peaks ikka raamatut ka lugema.“ 

Aigi Viira, 9. märts 2020 22:30
Korvitäis Sipsikuid, kes ootavad Tartu mänguasjamuuseumisse loodud Anu ja Mardi koduesikus mängukaaslasi. Foto: Aldo Luud
Esmalt on väike valge värav, seejärel esik. Kõigepealt kummikud jalast ja alles seejärel Sipsiku maailma. Pääs tubadesse avaneb läbi kahe ukse – kõrgem on täiskasvanuile, madalam lastele ja Sipsikutele. „Oleme ehitanud Anu ja Mardi kodu, millel on ka tagaaed,“ kirjeldab Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits, kuidas näituse „Sipsik seikleb“ maailm on loodud. Tubades on kõik nii nagu animafilmis „Sipsik“ nähtud, alates telekast ja lõpetades perepiltidega, mis roosatapeedilisi seinu ehivad. 

Esikuseinal ripub aukohal Edgar Valteri joonistatud Sipsik, mis kirjanik Eno Rauale lõpuks passis – see triibulise kostüümiga tegelane, nagu kõik teda teavad. „Valter joonistas ju palju Sipsikuid, enne kui ta õigeni jõudis,“ selgitab Marge. „Ta joonistas suure punase ninaga Sipsiku ja täpilise kostüümiga Sipsiku. Versioone oli päris palju, kuid triibulise kohta ütles Raud, et see on ja see jääb.“ Toona läksid Sipsiku lood lasteajakirjale Täheke ning neid ilmestasid joonistused, mille Sipsik on veidi kopsakam ja pisut hõredama juuksepahmakaga kui vastse animafilmi peategelane. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

01.06.2020
Fisher-Price'i edu saladus: nägudega lelud, et mänguasi poleks lihtsalt elutu asi, vaid tal on hing sees
12.02.2020
100 000 VAATAJAT! „Sipsik“ on kinno meelitanud rohkem huvilisi kui „Tähesõjad“ või „Harry Potter“
06.02.2020
Siiri Laidla | Sipsikud ja vanaemad
25.01.2020
Kriitikat saanud „Sipsiku“ film tõusis juba avanädalavahetusega vaadatuimaks kodumaiseks perefilmiks