KOLETU HISPAANIA HAIGUS: gripp tappis 1918. aastal kümneid miljoneid inimesi

2. jalaväediviisi lendsalga haigla Võrus: külgehakkavaid haigusi põdejad palatis. Halastajaõe paremal käel seisab lendsalga nooremarst Martin Villberg, tema kõrval velsker Herbert Normann.Foto: Filmiarhiiv

6. märts 2020, 22:30

Tõnis Erilaiu autorikülg

KOLETU HISPAANIA HAIGUS: gripp tappis 1918. aastal kümneid miljoneid inimesi

Tõnis Erilaid

Kulus vaid 18 kuud ja 1918. aastal oli kogu maailmas gripilaines surnud 50 või isegi 100 miljonit inimest. Ohvreid oli rohkem, kui I maailmasõjas hukkunud sõdureid. Eesti ei jäänud tõvest puutumata. Päewaleht kirjutab novembris: „Tänavu suvel juunikuul tõid ajalehed Hispaaniast teateid, et seal miskisugune taud kiiresti laiali lagunevat. Ka meie Eestisse jõudis see üsna pea. Haigeksjäämist tuli palju ette, tervete perekondade kaupa.“ Hoiatati: suudlus on praegusajal patt.

Esiti ei olnud meil Hispaania uueks haiguseks ristitud tõbi kuigi hull. Ilmselt okupatsiooniaja algupoolel Saksa sõdurite poolt siinmaile toodud gripp, toonase nimega influentsa paistis juba augustis vaibuvat. Postimees kirjutab septembris minevikuliselt, et Tartus on õige rohkesti haigeksjäämisi ette tulnud, kuid lohutab kohe, et Põhjamaades, näiteks Norra- ja Taanimaal on esinenud veel ainult üksikuid juhte. „Harilikult kestab haigus kolm-neli päeva, võib aga mõnel juhtumisel ka 10–14 päeva kesta,“ märgib ajaleht oma rahulikutoonilises kirjutises.