Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sooviti aurupraami Eesti ja Rootsi vahele

Paraku ei saanud auruparveühendusest toona asja. Uudisleht tuleb selle juurde tagasi 1934. aasta aprillis, kirjutades, et rootslased ikkagi tahavad sellist ühendust oma kaupade transiitveoks Venemaale, mis on võimalik seejärel, kui nad annavad meie idanaabrile 100 miljonit krooni kaubakrediiti.

„Eksportööride ringkondades väidetakse, et auruparve võib eriti sobivaks pidada masinate, aparatuuride, raua- ja teraskaupade, manufaktuurtoodete, väetisainete ja heeringate veoks Venesse,“ arutleb Uudisleht.

Juba 1920. aastast käis Tallinna ja Stockholmi vahet aurik Kalevipoeg, kuid too oli peamiselt reisijateveoks. Kaupa mahtus sellele vähe, kuid kuulsaks sai aurik, kui vedas Vene kulda Rootsi ja peidikus ka salapiirutust, millel Stockholmis oli tohutu tarbijaskond. Politsei otsis küll, aga peidikut ei leidnud. Aurupraam aga jäigi tol ajal käiku panemata. Raskemate jääolude ajal käis Kalevipoja asemel Rootsis Suur Tõll.