Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sooviti aurupraami Eesti ja Rootsi vahele 

Tõnis Erilaid, 6. märts 2020, 00:14
Tallinna reisisadam.Foto: Aldo Luud
Rootsis ehitatakse kahte auruparve, mis hakkaks käima Nynäshamni, Läti Liibavi (Liepaja) ja kas Tallinna või Paldiski vahet, kirjutab Päewaleht 6. märtsil 1928. „Eestis on auruparveliikluse loomine kas Rootsi või Soome vahel juba kauemat aega kõne all olnud, kuid seda takistas peamiselt kapitalipuudus,“ märgib ajaleht, lisades, et nüüd paistab auruparveühenduse loomine võimalik, sest rootslased olla valmis parve omal kulul ehitama.

Paraku ei saanud auruparveühendusest toona asja. Uudisleht tuleb selle juurde tagasi 1934. aasta aprillis, kirjutades, et rootslased ikkagi tahavad sellist ühendust oma kaupade transiitveoks Venemaale, mis on võimalik seejärel, kui nad annavad meie idanaabrile 100 miljonit krooni kaubakrediiti.

„Eksportööride ringkondades väidetakse, et auruparve võib eriti sobivaks pidada masinate, aparatuuride, raua- ja teraskaupade, manufaktuurtoodete, väetisainete ja heeringate veoks Venesse,“ arutleb Uudisleht.

Juba 1920. aastast käis Tallinna ja Stockholmi vahet aurik Kalevipoeg, kuid too oli peamiselt reisijateveoks. Kaupa mahtus sellele vähe, kuid kuulsaks sai aurik, kui vedas Vene kulda Rootsi ja peidikus ka salapiirutust, millel Stockholmis oli tohutu tarbijaskond. Politsei otsis küll, aga peidikut ei leidnud. Aurupraam aga jäigi tol ajal käiku panemata. Raskemate jääolude ajal käis Kalevipoja asemel Rootsis Suur Tõll. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee