Bolt. Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti uudised
5. märts 2020, 14:41

TAKSOLÕHE! Kas Bolt kiusab mehi, tehes soodustusi ainult naistele? (23)

Sõidujagamisfirma Bolt andis neljapäeval sotsiaalmeedias teada, et kuna Eestis on meeste-naiste palgalõhe 25,6 protsenti, saavad naissoost kliendid viielt märtsikuu taksosõidult 25,6 protsenti soodustust.

„Euroopa Komisjoni uuringu järgi teenivad naised Eestis endiselt keskmiselt 25,6% vähem kui nende meessoost ametivennad. Ebaõiglane, kas pole?“ seisab Bolti sotsiaalmeediapostituses. „Seetõttu soovime tuleval naistepäeval antud olukorrale tähelepanu juhtida ja pakume kõigile naistele järgmiseks viieks märtsikuul tehtavaks sõiduks 25,6% soodustust.“

Kas selline ühele soole tehtav soodustus on ikka seaduspärane? Vastab tarbijakaitse kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe: „Reklaamiseaduse (edaspidi RekS) § 3 lg 4 punkti 10 kohaselt reklaam ei tohi sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu.

RekS § 3 lg 4 p 10 näol on tegemist kõlbeliste ja õigusriiklike väärtuste kaitsmisega. Märtsikuu on tuntud kui rahvusvahelist naistepäeva (8. märts) sisaldav kuu, mille raames on sageli kauplejad märtsikuus suunanud pakkumised just naistele.  Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti hinnangul ei ole kõnealuse teabe puhul tegemist kõlbelise ja õigusriikliku väärtuse rikkumisega, mistõttu ei ole kõnealune reklaam käsitatav kui sooliselt diskrimineeriv tegevus ja teave meessoo suhtes reklaamiseaduse mõistes.

Kui tarbija leiab, et teda on seoses kauba pakkumisega tema soo tõttu diskrimineeritud, siis on tal õigus pöörduda võimaliku diskrimineerimise faktilisi asjaolusid sisaldava kirjaliku taotluse alusel kaupleja poole ning kaupleja on kohustatud 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates andma tarbijale kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta (soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 71). Ühtlasi on tarbijal võimalus pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, kui soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgiva sõltumatu ja erapooletu asjatundja poole.“